HOMSES PÄEVALEHES: "Venemaa ei armasta Lukašenkat mitte niivõrd seepärast, et ta on nii venemeelne, kui et ta on nii isoleeritud"

Lääneriigid ei kõhkle Putini ohjamisel tegemast panust isegi diktaator Lukašenkale.

Juuni lõpus kuulutas Valgevene president Aljaksandr Lukašenka 11. oktoobriks välja presidendivalimised. Ta võidab – ning tundub, et seekord opositsioon ja lääneriigid suisa aplodeerivad. Ostrogorski keskuse juht Jaroslau Krõvoi, kuidas ikkagi juhtus nii, et Aljaksandr Lukašenka ei paista jälle enam paaria, vaid inimesena, kelle juurde tulevad kokku maailma juhid?

Valgevenet kutsuti tõesti Euroopa viimaseks diktatuuriks. Nüüd on aga küsimuse all, kas ta ikka on viimane ja kas ta üldse ongi diktatuur. Põhjuseks teadlikult valitud väga neutraalne positsioon Ukraina koha pealt. Ta pole tunnustanud Krimmi annekteerimist ja kutsub saatma Ukrainasse rahvusvahelisi rahuvahendajaid. Ta ütleb isegi, et pikaajaline lahendus pole võimalik ilma ameeriklasteta. Nõnda nähti Minskit ka Ukraina rahukõnelusteks ühe kõige neutraalsema paigana.

Võiks arvata, et Lukašenka otsus mitte toetada Moskvat tuli paljudele üllatusena. Mis teda ajendas?

Kui meenutada, mida Valgevene tegi pärast Gruusia sõda, siis Valgevene ei nõustunud ka siis tunnustama ei Abhaasia ega Lõuna-Osseetia annekteerimist. Nii et väga suur üllatus see siiski pole.

Loe edasi homsest Päevalehest!