Või juba ammu oma peremehe suust sõnu välja lugeva Vladimir Žirinovski ootamatut hoiatust kõigile neile, kes tulevad „uue Barbarossa plaaniga“ Venemaad hävitama. Mööngem – seda sorti avaldusi pole ammu kõlanud.

Mainitud meestest ei jää sugugi maha peaminister Medvedev, kes erinevalt kolleegidest, selgelt valib sõnu, ent torkas silma, et temagi tegi kaks korda Jaapanile „ära“ – algul 23. juulil ja siis uuesti eile, kui Jaapani peaministri lootused kõneleda Kuriili saartest, Putini Tokiosse tulles kustutati korraldusega anda 70 miljardit rubla Kuriilide eelisarenguks aastail 2016-25 ja viia saartele 5000 „vabatahtlikku asukat“ juurde. Selge avaldus, ent miks tuli seda teha suure aplombiga kaks korda järjest!?

Neljapäeval lisandus siia välismaalt saabunud toiduainete hävitamine hoolimata mõjukate organisatsioonide ja isikute palvetest seda mitte teha. Lisagem siia laupäevane otsus mitte lubada ühelgi opositsioonijõul osaleda Venemaal 13. septembril toimuvatel osalistel valimistel, et öelda - nii hüsteeriline pole Kremli poliitika pikka aega olnud. Sestap tuleb ka „kohtuotsus“ Kohveri – aga ka temaga paralleelselt kohtu all oleva Ukraina lenduri ja parlamendiliikme Nadja Savtšenko suhtes karm, sest täna ollakse Venemaal välismaalaste suhtes väga karmid.

Pakun, et võtaksime neid aastaid, mida Kohver saab – kui vaid saaks teada, mille eest? - omamoodi uhkusega – kindlasti on ta väärt mees, sest selge see – antud otsus ei jää viimaseks tema suhtes.

Temasuguseid mehi on varemgi kinni pandud, ja ikka ühel hetkel, kui rahvusvaheline pinge alaneb, avanevad ka neile väravad tagasiteeks kodumaale.