Kuidas Soomes rallida ja tšillida?

Kas tead, et soomlased on paljuski mõistatuslikud? Ühelt poolt on nad kõikjal maailmas hinnatud ralliässad, teisalt aga põhjamaiselt letargilised kalastuskunnid. Püüdsime selles veidi selgust saada ja ka meie rahvuste ühisosa leida. Seepärast saatsime Veiko Tubina Soome ralliradadele kihutama ja järvedele kalastama. Loe tema kogetust ja tähelepanekutest ning püsi lainel, sest teistsugune Soome kutsub sindki!

ALASTARO RINGRADA

Kes meist ei oleks kuulnud soome kuulsatest rallisõitjatest, nagu Ari Vatanen ja Marcus Grönholm? Siiski suhtutakse Soomes maanteedel kihutamisesse taunivalt. Nii pärineb ka maailma suurim kiiruse ületamise eest saadud 116 000-eurone trahv Soomest.

Õnneks on Soomes midagi ka kirglikele kihutajatele. Helsingist 180 kilomeetri kaugusel asub igati korralik Alastaro ringrada, kus soovijad saavad täiesti legaalselt ja mis peamine — turvaliselt oma oskusi ja masinaid proovile panna.

Lisaks bensiinimootorite mürinale kohtab sellel ringrajal täiesti erilisi autosid. Näiteks maailmas ainulaadne vaid elektri jõul liikuv ülivõimas street legal sportauto, mille on ehitanud Helsingi Metropolia Rakendusteaduste Ülikooli tudengid.

Sportauto juures askeldas sama ülikooli õppejõud Ville. Ta selgitas, et tema tudengite arvates võiksid elektriautod olla lisaks ökonoomsusele ka coolid, mitte lihtsalt “pesumasinad” ratastel. Nii see muljetavaldavate spetsifikatsioonidega elektriauto viiekümne tudengi ühisel jõul ja nõul sündiski — võimsuseks üle 380 kilovati ning maksimaalseks kiiruseks veidi üle 285 kilomeetri tunnis. Oleks vast rohkemgi läinud, tunnistas Ville, kuid katsetusel sai sirge teelõik otsa.

Ilusad autod kõlbavad ka vaatamiseks, kuid õige meki saab suhu ikkagi nendega sõites. Seepärast lasi Ville lahke inimesena Veiko kõrvalistmele istuda, kui ta enesekindlalt ralliautoga üle 100-kilomeetrise tunnikiirusega kurve võttis. Erinevalt Veikost olid hääletud nii elektriautoauto kui Ville. Vaata tema emotsioone ringrajal kihutavast superautost videoloost.

KALASTAMINE SOOMES

Midagi Soomele igiomast saab kogeda ka ralliautos kihutamata. Ehtsoomelikuks tegevuseks on kalastamine.

Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, nii et mageveekogusid, kus kalastada, on piisavalt. Boonuseks 1200 kilomeetrit rannikujoont. Kalastama minnes tasub vaid vaadata, kas tegemist on era- või riigimaaga. Eraomandisse suhtutakse Soomes ainuüksi ajaloolistel põhjustel veidi tõsisemalt kui meil, ning kuigi keegi haavlipüssist soola tuharatesse laskma ei hakka, on siiski praktilisem püsida pigem riigimaadel.

Kalastamiseks on vaja ka luba! Kalastusloa hankimisel on eestlased ja soomlased väga sarnased — see on tehtud võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Mine vaid mobiiltelefoniga veebilehele Kalastusluvat.net, kust selle paari klikiga osta saad.

Arvesta vaid, et kui soovid püüda järvedel või rannikuvetes spinninguga, siis tuleb soetada lisaks heitekalastusluba. Need ei ole üldse kallid — nädalane maksab 14 ja aastane 50 eurot!

Kui sulle aga luba taotleda ei meeldi, siis tea, et reeglistik on üsna leebe ja lihtkäsiõngega kala püüdmiseks seda üldse vaja ei ole. Küll aga tuleb arvestada, et nii on keelatud püüda kärestikel ning vooluveekogudel, kus elab palju lõhet ja siiga — kahte liiki, mida mõne Eesti saare kalurid ainsana kalaks peavad.

Veikol näkkas ideaalselt põhjamaise kalastusilmaga, kalaga aga läks, nagu läks.

Sellega lõppes tema lühike ringreis Soomes. Kokkuvõtvalt ütles ta, et oli lahe ja silmaringi avardav seiklus. Ta nägi palju uut ja põnevat viskivalmistamisest golfini, ellujäämisest ning seiklusparkidest ralli ja disainini. Fakt on aga see, et Soome on palju rohkem kui Helsingi. Kui tahad Sinagi midagi sarnast kogeda, siis tea, et veel jõuad avastada teistsugust Soomet!

Broneeri oma reis tallink.ee