Kaljurand kritiseeris ÜROs vetoõiguse kasutamist
ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetodite survegrupi ACT tegevuse tulemusel on valminud veto õiguse kasutamist reguleeriv käitumisjuhis ÜRO Julgeolekunõukogus hääletamiseks inimsusevastaste kuritegude puhul.
„Selle vastuvõtmine annaks selge sõnumi, et karistamatusel ei ole kohta ning aitaks ka tulevikus ära hoida võimalikke kuritegusid,“ lausus Kaljurand.
Ligi 60 ÜRO liikmesriiki on tänasega väljendanud oma toetust ACT grupi poolt koostatud julgeolekunõukogus hääletamist reguleerivale käitumisjuhisele. Välisminister lisas, et ÜRO 70. aastapäev on sobiv hetk, et tuua tegelikku muutust rahu ja julgeoleku tagamisse.
Julgeolekunõukogul on välisminister Kaljuranna sõnul otsustav roll inimsusevastaste kuritegude ennetusel, peatamisel või nende uurimisel, kui riigid selleks ise võimelised ei ole.
„Senine jäik vetoõiguse kasutamine ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete poolt seab takistusi sisulisele tegevusele ning ei võimalda leida lahendusi konfliktidele ega tegeleda inimsusevastaste kuritegude uurimisega,“ lausus ta.
Servaürituse korraldas ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetodite survegrupp ACT (Accountability, Coherence, Transparency Group), mille üheks juhtliikmeks on ka Eesti.
Välisminister Marina Kaljurand osales eile New Yorgis ka Demokraatiate Ühenduse (Community of Democracies, CoD) juhtkomitee kohtumisel, mida juhatas Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry. CoD on Ameerika Ühendriikide initsiatiivil rajatud liikumine, mis ühendab demokraatlikele põhimõtete edendamisele pühendunud riike üle kogu maailma. Alates selle aasta jaanuarist on Eesti CoD juhtkomitee liige.
Välisminister Kaljurand osales 30. septembril ka Euroopa Liidu välisministrite ja Ameerika Ühendriikide välisministri John Kerry kohtumisel, kus keskenduti olukorrale Süürias ning Venemaaga seonduvale. Samuti kõneldi Ukrainast ning eelseisvast NATO tippkohtumisest.
