Intervjuu: Kreeka pole põgenike kontrollimisega läbi kukkunud, see on propaganda

Europarlamendi asepresident Dimitrios Papadimoulis leiab samuti, et Tsiprase poolt allkirjastatud kolmas abiprogramm on leebem kui eelmised.

Ateenas septembris toimunud valimistel hääletasid Kreeklased taas võimule peaminister Alexis Tsiprase juhitud vasakpoolse erakonna Syriza juhitud valitsuse. Seda vaatamata sellele, et suvel tuli Tsprasel aktsepteerida eurotsooni laenuandjate ettekirjutatud reformiprogramm.

Delfi ja Eesti Päevaleht kõnelesid Strasbourgis ühe Syriza tipuga – Euroopa Parlamendi asepresidendi Dimitrios Papadimoulisega, kes seletas nii Tsiprase fenomeni kui rääkis Kreeka rollist Euroopat tabanud põgenikekriisis.

Kui vaadata Kreekas sel aastal juhtunut, siis on ju selge, et peaminister Alexis Tsipras tegi täeiliku kannapöörde, kui kirjutas alla kolmandale abipaketile ja otsustas Euroopa laenuandjate nõudmised aktsepteerida. Kuid ikka küsitakse, kas ta kavatseb nõutu ka kindlalt ellu viia. Kas teie parteil on tõsi taga nüüd reformimisega?

Ma õppisin ja töötasin 25 aastat insenerina. Minu filosoofia on, et parim viis kokkuleppe elluviimiseks on lasta seda teha samal mehel või tiimil, kes kokkuleppele ka alla kirjutas.

On selge, et see kokkulepe on kompromiss, kus on palju karme meetmeid, mis puudutavad eelarvet ja majandust. Kuid teame, et probleemid tekkisid kümnete aastate jooksul Kreekat valitsenud vanade parteide – Nea Demokratia ja PASOK-i – tõttu. Ja samuti eelmiste abiprogrammide tõttu, mis viisid viimasel viiel aastal suure majanduslanguse ning tööpuuduse kasvuni.

Seega oleme meie valmis kokkulepet ellu viima, viima ellu ka mõningaid reforme. Eriti korruptsiooni, bürokraatia vähendamist ja maksudest kõrvalehoidmise pidurdamist, mis kestsid Kreekas aastakümneid.

Kreeklased toetasid Syrizat kolmandat korda seitsme kuu jooksul ja andisd meile muljetavaldava valimisvõidu. On tõesti tähelepanuväärne, et Syriza toetus on jäänud Kreeka ühiskonnas stabiilseks vaatamata sellele, et pidime alla kirjutama raske kompromissi. Teisel poolel olnud peamisel opositsioonierakonnal (peab silmas Nead Demokratiat - R.P.) oi palju probleeme. Nad otsisid uut liidrit peale jaanuari valimisi. Seega ma arvan, et Syriza ja Tsiprase valitsus kujutas esndast stabiilsuse sammast. Ja mitte ainult kreeklaste jaoks vaid Euroopale üldiselt.

Ütlesite, et eelmised abiprogrammid tõid Kreekale palju probleeme. Aga olles otsekohene – ka kolmas abiprogramm näeb ette üpris sarnaseid reforminõudmisi eelmistega?

Ma ei ole sellega nõus.

Ahsoo, see on siis teistsugune?

Eelmised valitsused rääkisid viimase viie aasta jooksul reformidest, kuid ei teinud mitte midagi varimajandusega seoses või korruptsiooni vähendamiseks või maksudest kõrvalehoidmise suhtes. Ainukesed reformid, mille nad ellu viisid olid pensionite, palkade, sotsiaaltoetste kärpimine. Ja see tekitas palju probleeme, muuhulgas oodatust kaks korda suurema majanduslanguse, kolm korda oodatust suurema tööpuuduse, suurema avaliku sektori võlakoorma.

Nüüd on meil ees eelarve konsolideerimine, mis on valus, aga kolm või neli korda väiksem kui eelmistes programmides. Ja me oleme valmis ellu viima ka reformid, mida ei tehtud viimase viie aasta jooksul.

Peale valimisi öeldi, et peaminister Tsipras tuli neist välja tugevamana kui enne. Ehk siis tal on parem mandaat lubat elluviimiseks. Näiteks jäid kõrvale osa Syriza liikmeid, kes Tsiprase valitud kursiga polnud nõustunud. Kas ka teie leiate, et peaminister on nüüd tugevam?

Jah, muidugi. Kõik saavad sellest aru. Valijad andsid ju ka Syrizale sama toetuse nagu jaanuaris ehk 35,5% häältest. Parteist lahkunud ekskolleegidele andsid valijad vaid kolm protsenti. Seega Tsipras kuulub vasakule, kuid peale nüüdset pööret realismi, pragmatismi poole, on tugevam ja suurema mõjuga nii Kreekas kui EL-is. Praegu ei saa keegi enam Syrizat või Tsiprast süüdistada nn grexiti plaanis või varjatud eesmärkides.

Põhjamaades või Eestis võib olla raske aru saada Syriza plahvatusest Kreekas. Kui aga teate kohapealset olukorda, kus näed vaesust, mis eksisteerib samaaegselt makse mitte maksvate laevaomanikega; kõrget tööpuudust, mis eksisteerib koos Mýkonos saarel raha kulutavate rikastega, kes makse ei maksa. Siis võib aru saada sellest fenomenaalsest muutusest ja sellest, et see ei kao mõne päevaga või nädalatega.

Räägime põgenikekriisist. Osaliselt võib mõista, et Kreeka ägab suure inimestevoo all, mis tuli niigi suure finantskriisi otsa. Kuid kas pole Kreeka ka ise läbikukkunud, mis puudutab piiride kontrollimist?

See on müüt, see on halb propaganda! Muidugi on meie ametkondades probleeme. Kuid põgenikevood on sõja, kriisi tulemus. Ja see pole meie süü, et oleme väravaks. See on geograafiline fakt.

Ma arvan, et Euroopa peab tervikuna leidma humanitaarse vastuse sellele hunanitaarsele kriisile. Kui tahame parandada meie ühiseid Euroopa väärtusi, siis peame andma vastuse rassistide ja paremäärmuslaste tõusule. Vastasel korral kukub Euroopa läbi.

Minu jaoks valmistas pettumuse see, et EL-i riigid ei võtnud algusest peale sama poliitilist suunda nagu Euroopa Parlament ja Komisjon. Meil on vaja ühist Euroopa vastust põgenike probleemile. Peale looma ja ellu viima ühise legaalse migratsioonipoliitika nii nagu see on olemas USA-l või Kanadal. Kahju, et EL-i riigid ja inimesed, kes on ise kannatanud sõdade ja totalitarismi tõttu, ehitavad uusi müüre.

Venemaa ei aita Süürias. Aga al-Assadi ei tohiks isoleerida

Vastates küsimuselel, kas Venemaa interventsioon teeb asju hullemaks või aitab olukorda lahendada, väljendas Syriza liikmest Euroopa Parlamendi asepresident Dimitrios Papadimoulis arvamust, et Kremli käik abiks ei ole. „Ma ei arva, et see aitab. Erinevad sekkumised suurenadavad probleemi. Peame leidma lahenduse rahu näol,“ sõnas ta.

Papadimoulis lisas samas, et Süüria diktaator al-Assadit ei saa ka tulevasest lahendusest kõrvale jätta. „Esimeseks prioriteediks peab olema ISIS-e isoleerimine, mitte [Süüria diktaator Bashar] al-Assaadi isoleerimine. Peale pidama läbirääkimisi, et leida poliitiline, diplomaatiline lahendus.“

Kas Euroopa ja Kreeka siiski ei vaja paremat plaani ja viisi tegelike põgenike eraldamiseks lihtsalt migrantidest. Mida selleks peaks tegema?

Me oleme valmis vastu võtma igasugust lisaabi, nii tehnilist kui ka administratiivset, mis aitavad meie ühiseid Euroopa eesmärke. Kuid täna ütles asepresident Timmermans, et 80% saabujatest on põgenikud. Muidugi on neid, kes ütlevad, et ainult terroristid tulevad. Vaja on aru saada, et peame aktsepteerima ja leidma ühise Euroopa lahenduse, vastasel korral kukub Euroopa kokku.

Ma loodan, et see siiski ei juhtu..

Jah, ehk seetõttu, et meie ühised huvid on saamas aina tugevamaks ja ma leian ka, et Euroopa integratsioon on pöördumatu. Kuid peame leidma õiglase lahenduse uuele väljakutsele, mida me ei loonud eurooplastena. Seal olid interventsioonid USA ja Venemaa poolt Iraaki ja Süüriasse jne. Meil on palju tööd teha selle lahendamisel. Leida parim viis voolu peatamiseks, kus noored vanemad võtavad oma lapsed ja maksavad kohutavalt palju raha, et siis uppuda Vahemeres.

Aga samal ajal lahenduste otsimisega põgenikud tulevad. Ja peame leidma lahendused, mis sobivad Euroopa pooltvõetud kohustustega – muide Euroopa pole üksnes kohustustele alla kirjutanud, vaid need ise loonud. Me oleme inimõiguste lipuhoidjad ja seega on täeiseti vastuvõetamatu käituda Marine Le Peni või Viktor Orbani moodi.