Tallinn lõi linnahalli rekonstrueerimiseks erikomisjoni
"Komisjoni moodustamine tulenes vajadusest linnahall rekonstrueerida ja ümbritsevaid alasid arendada," ütles komisjoni esimehe ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas Raepressi teatel. Ajutine komisjon moodustati eesmärgiga leida linnahalli rekonstrueerimiseks ja ümbritsevate alade arendamiseks uusi lahendusi. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab linnavalitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist.
Aas rääkis linnavalitsuse pressikonverentsil, et komisjon hakkab oma töös lähtuma sellest, et kõrvalasuvad krundid tuleb rekonstrueerimiseks vajaliku summa kokkusaamiseks realiseerida. Neid linnahalli osi, mis pole kontserdipaigaga seotud, pakutakse Aasa sõnul investoritele investeerimiseks. "Loodame sedakaudu tulemusi, mida seni pole."
Linnahalli on püütud juba aastaid korda teha. Ajakirjanik uuris, mis on peamine põhjus, miks linnahalli juures asjad ei suju ja investorid appi ei ole tulnud ning mis on nüüd teisiti. Aas sõnas, et erainvestoreid on püütud eri moel kaasata, aga nad kõik on varem või hiljem taibanud, et investeeringut hoonest tagasi saada pole võimalik.
Aas märkis, et ka näiteks Saku suurhall on säärane hoone, mis opereerimisega saab hakkama, kuid mis investeeringut tagasi ei tooda. "Linnahalli puhul on see, et suur saal üksi ei tooda raha tagasi, seepärast on vaja ka kaubandust ja muud," selgitas Aas. Kuna linnahall kuulub linnale ja riik ei ole selle rekonstrueerimist toetama asunud, siis pole linnal Aasa sõnul muud varianti, kui hoone ise renoveerida. "Kaasata erainvestoreid, et kogu piirkond korda teha."
Samas kinnitas Aas, et linn ei pea linnahallile pidevalt peale maksma jääma, kuna opereerimisega saab linnahall ise hakkama. Abilinnapea Arvo Sarapuu kinnitas samuti, et aasta aruande järgi tuleb linnahall opereerimisega kenasti toime ja on isegi väikeses plussis.
Sarapuu viskas kivi riigi kapsaaeda, öeldes, et tema ei mäleta säärast kultuuriobjekti, millele riik pole nõus raha andma. "Naljakas asi, et Tallinn peaks kultuuriobjekti taastama ilma riigi ja erainvestoriteta, ülejäänud Eestis kultuuriobjekte toetatakse, me sellega päris nõus olla ei saa," rääkis Sarapuu.
Ajakirjaniku küsimusele vastates ütles Taavi Aas, et linnal ei oleks midagi selle vastu, kui linnahalli tuleks ooperiteater, kus saaks tegutseda Eesti riiklik sümfooniaorkester (ERSO). See eeldaks tema sõnul aga oluliselt suuremat investeeringut. "Kui riik leiab vahendid, siis miks mitte," kommenteeris Aas ja lisas, et selleks peaks nõusoleku andma ka muinsuskaitsjad, sest kuigi linnahalli pole kunagi lõplikus suuruses välja ehitatud, siis kaitse alla on ta võetud praegusel kujul.
Komisjoni koosseisu kuuluvad Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein, ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaher, linnavaraameti juhataja Einike Uri, linna õigusdirektor Priit Lello, kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse ja miljööalade osakonna juhataja Boris Dubovik, ettevõtlusameti linna äriühingute järelevalve osakonna juhataja Vello Ervin, linna finantsdirektor Katrin Kendra ning Tallinna Linnahalli aktsiaseltsi nõukogu esimees Kaia Jäppinen. Komisjon korraldab oktoobri lõpuks linnavolikogule teemakohaste materjalide esitamise.
Ühtlasi tunnistatakse seoses ajutise komisjoni ülesannete lõppemisega kehtetuks Tallinna linnavalitsuse 10. juuni 2009 korraldus nr 1027-k „Ajutise komisjoni moodustamine Tallinna linna ja Tallinn Entertainment LLC vahel 7. mail 2009 sõlmitud kokkuleppe täitmiseks“.
