Žirinovski sõnul kirjutasid otsusele alla rahvakomissaride nõukogu esimees Lenin ja Bontš-Brujevitš. „No Bontš-Brujevitš oli ju Kremli majandusjuhataja! Mis pistmist oli temal riigiasjadega?“ imestas Žirinovski ja rõhutas, et kõik need otsused oleks tulnud vastu võtta vastavalt tollal kehtinud seadusandlusele. „Kõigepealt tuleb muuta seadusi, kui nad meid segavad, ja siis võtta vastu otsus. Aga meil juba sada aastat võetakse kõigepealt vastu otsus ja siis tehakse selle juurde sedused.“

Žirinovski kinnitas samas, et ei nõua 1917. aasta arvepidamise alguseks lugemist.

„Kui te peate 1917. aastat väga kaugeks, võib võtta 1991. aasta 1. jaanuari,“ seletas Žirinovski.

„Isegi kui keegi ütleb, et see ei tule meil välja, sest keegi seal kuskil ei taha, siis kas või soovime ja mõtleme selle peale, et kõigil meie kaasmaalastel, kes tahavad elada Vene riigi koosseisus – aga seda tahab pool Ukrainat – oleks õigus see kas või perspektiivis realiseerida!“ ütles Žirinovski.

Žirinovski nentis, et vene rahvas osutus jagatuks ning miljonitel venelastel tuleb veel elada rasket elu seal, kus neid sunnitakse rääkima võõrast keelt.