"Põhjuseid on kindlasti mitmeid. Oleme kõige selgemalt eristuva seisukohaga erakond nii äraandliku piirilepingu vastustamisel, kooseluseaduse jõustamisel kui loomulikult immigratsiooni tulvaväravate avamisel," kommenteeris Delfile EKRE toetuse tõusu tagamaid Martin Helme.

Helme sõnul võeti suvel rahulikumalt, sest oli vaja raskest kampaaniast hinge tõmmata ja plaane seada, kuna ees seisis väga töörohke aeg. "Nüüd oleme juba mitmendat kuud väga tõsiselt taas tööd teinud ning sellel on tulemus," rääkis Helme, kelle sõnul aitas toetusprotsenti kindlasti tõsta ka erakonna oktoobris käivitatud petitsioonikampaania immigratsiooni vastu. "Need on kõik teemad, kus me oleme samal poolel absoluutse enamusega elanikkonnast, samas kui teised erakonnad kas ei suuda selget seisukohta võtta või on hoopis julmalt oma inimeste vastu."

Tuleb järjekindlalt sõnumit selgitada

EKRE eesmärk on Helme kinnitusel järgmisteks valimisteks toetus kasvatada stabiilse 15–20 protsendi peale. "Selle jaoks on meil loomulikult olemas oma plaan, lühidalt kokku võttes on selleks erakonna tugevdamine ja oma sõnumite järjekindel selgitamine inimestele," lausus Helme.

"Tuleb muidugi öelda, et kahtlemata rõõmustab toetuse tõus, aga me ei ela ega sure selle järgi. Me teeme oma asju mitte selleks, et protsenti saada, vaid selleks, et ellu viia oma programmi ja lubadusi valijatele," sõnas Helme. "Selge, et toetusprotsent on dünaamiline: vahepeal liigub üles, vahepeal alla, aga pikas plaanis oleme liikunud õiges suunas. See teeb nalja, kui ma loen kokku kõik need pealkirjad juba valimisteeelsest ajast, mis räägivad meie toetuse langusest, ometi on toetus tegelikult hoopis tõusnud."

Valitsuserakondade toetuse langust kommenteerides ütles Helme, et tema meelest on ilmne, et Reformierakond, SDE ja IRL maksavad lõivu rahva arvamusest teerulliga üle sõitmise eest. Helme usub, et oma inimeste reetmine immigratsiooniküsimuses kukutab veel nii mõnegi valitsuse Euroopas.

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest selgus, et Keskerakonnale annaks oma hääle 27 protsenti valijatest, mida on küll kaks protsendipunkti vähem kui Edgar Savisaare altkäemaksuskandaali eel tehtud küsitluses septembris, ent endiselt piisavalt, et jätkata populaarseima erakonnana.

EKRE tegi suurima tõusu

Populaarsuselt teisel kohal on Reformierakond 19 protsendi suuruse toetusega, mida on samuti kaks protsendipunkti vähem kui kuu aja eest.

Kolmandal-neljandal kohal on võrdse 14-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond, kusjuures SDE toetus on septembriga võrreldes ühe protsendi võrra langenud, kuid Vabaerakonna oma kolme protsendipunkti võrra tõusnud.

Suurima tõusu tegi septembriga võrreldes EKRE toetus, nimelt tõusis erakond kümneprotsendise toetusega (septembris kuus protsenti) esmakordselt edestama Isamaa ja Res Publica Liitu.

IRL langes kaheksaprotsendise toetusega esimest korda selle parlamendikoosseisu jooksul toetusedetabeli lõppu. Kuu varasemaga võrreldes kaotas IRL ühe protsendipunkti toetust.

IRL ei tööta reitingu nimel

IRL-i peasekretär Kert Karus ütles, et IRL-i madal toetusreiting ei ole küll rõõmustav uudis, kuid erakond ei tööta reitingu nimel, vaid oma poliitika elluviimiseks.

"Me oleme valitsuskoalitsioonis ainus rahvuslik-konservatiivne erakond ning töötame selleks, et Eesti tulevikku kujundavad otsused lähtuks eelkõige meie seisukohtadest. Olgu selleks siis kaitse- või ettevõtluspoliitika, haldusreform või migratsiooni küsimused," rääkis Karus.

Karus viitas, et ka teiste valitsuserakondade reitingud on kahanenud ja ta leiab, et selles on oma osa pagulastega seotud poliitikal.

"Me ei pea mingit eraldi võistlust parempopulistliku EKRE-ga, vaid lähtume selgelt oma sihtidest ja valimisprogrammist ning samm-sammult viime ka seda ellu," sõnas Karus vastuseks küsimusele, kuidas suhtub IRL asjaolusse, et EKRE toetus on kasvanud IRL-i omast suuremaks.