Rannuti sõnul on raportis esitatud probleemid Eestis päevakajalised ning nendega tuleb tegeleda, kuid väljatoodud soovitusi saab rakendada üksnes Eesti eripäradest lähtudes. „Näiteks soovitatakse raportis vihakõne ja vaenu õhutamise juhtumeid süsteemselt andmebaasi koguda. Eesti kontekstis on selle elluviimine aga keerulisem, kuna meie seadusandluses ei ole vihakõne olemus ja selle võimalikud ilmingud täpselt defineeritud ja kas seda peakski tegema,“ arvas Rannut. Ta lisas: “Hämmastav on, et ECRI raportis torkab silma eestlaste kihk üksteise peale kaevata, ette heidetakse kaebuste alalaekumist ning mitmedki õnnetud keelelise väärkasutuse juhtumid on konteksti teadmata suureks puhutud.”

Hämmastav on, et ECRI raportis torkab silma eestlaste kihk üksteise peale kaevata, ette heidetakse kaebuste alalaekumist ning mitmedki õnnetud keelelise väärkasutuse juhtumid on konteksti teadmata suureks puhutud.

Inimõiguste Instituudi arvates on raporti koostamises märgata Eesti ühiskondliku konteksti vähest tundmist ning seetõttu on tehtud meelevaldseid järeldusi mitmes dokumendis mainitud valdkonnas. „Näiteks on raportis positiivse näitena toodud Eestis elavate kodakondsuseta inimeste arvu vähenemine. Selle põhjuseks on aga valdavalt olnud suremus, kuna nn halli passi omanikke on väga palju just eakamate inimeste hulgas. Seda aga positiivse näitena välja tuua on kohatu,“ tõi Rannut näite. Ta jätkas: “Samas “rasked keelenõuded” kehtivad juba veerandsajand ning need väited on ümber lükatud mitte ainult ekspertide, vaid ka Euroopa Nõukogu enda poolt.”

Raport sisaldab lisaks probleemide kaardistamisele kokku 34 konkreetset soovitust Eesti ametivõimudele. Peamised ettepanekud puudutasid vene vähemuse lõimumiskava ja keelenõuete lihtsustamist ning aktiivsemat tegelemist vihakõne lihtsustamist Eesti ühiskonnas.

ECRI eesmärk on kaardistada rassismi ja ksenofoobia alaseid probleeme Euroopas ning soovitada lahendusi rahvuspäritolu, nahavärvi, kodakondsuse, usu ja keele alusel esinevate eristamiste vähendamiseks.

Iga riigi kohta koostab raporti ECRI komisjoni liikmest ja abistavatest ekspertidest koosnev rühm, kuhu vaadeldava riigi esindaja ei kuulu. Eelmine raport Eestist ilmus 2009. aastal. Tänavu oktoobris avaldati raportid Eestile, Austria ja Tšehhi kohta.