Jüri Ratas: Miks ma ei kandideeri Keskerakonna esimeheks?

Olen alati olnud seisukohal, et Keskerakond peab muutuma avatumaks ja laiapõhjalisemaks. Just seetõttu kandideerisin 2011. aastal erakonna esimeheks. Saavutasin toona 41% antud häältest ning tänan südamest kõiki oma toetajaid. Esimeheks kandideerimine oli tõsine ja raske katsumus, kuid vajalik samm.

Mul täitus hiljuti 15 aastat Keskerakonna liikmena. Olen näinud paremaid ja raskemaid aegu ning mitmeid erinevaid kongresse. Viimasel ajal on minu käest paljud sõbrad ja tuttavad küsinud, miks ma ei kandideeri 29. novembril uuesti erakonna esimeheks.

Nõustun, et erakond vajab värsket energiat ja uuendusi. Ainult senisest tugevama ja kaasatuma üleriigilise organisatsiooni toel on võimalik võita järgmised riigikogu valimised. Meil tuleb tõusta taas riigitasandil valitsusse, et ellu viia Keskerakonna programmilisi seisukohti. Ma pean silmas õiglasemat maksupoliitikat ning tugeva, ühtse ja hooliva heaoluriigi poole liikumist.

Edu saavutamiseks peab Keskerakond mõtlema tulevikule ning jaotama töökoormust ja võimu senisest ühtlasemalt. Samale järeldusele on jõudnud üha suurem osa Keskerakonna liikmeid. Ootust muutuste järele tõestab ilmekalt fakt, et mitmed erakonna piirkonnad on juhi kohale üles seadnud Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni kandidatuuri.

Kadri on mu hea sõber ja mõttekaaslane ning on juhtinud aastaid edukalt Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni. Seisame temaga samade põhimõtete eest ning seetõttu aitan ja toetan Kadrit esimeheks kandideerimisel. Ühtlasi kandideerin ise Keskerakonna juhatusse.

Sõltumata kongressi tulemusest on oluline, et erakond läheks edasi tugeva ja ühtsena. Selleks tuleb juba eos välistada kõik isiklikud rünnakud ning muud alatud kampaaniavõtted. Olen veendunud, et Kadri Simson ja Edgar Savisaar suudavad esitada oma seisukohti vastastikku viisakalt ja austavalt. Ootan sama ka mõlema kandidaadi meeskonnalt ja meediakanalitelt.