Tiit Made: Kelle süül löödi Estonian Airile hingekella ehk kas Juhan Partsi käed tuleks raudu panna ja siis trellide taha saata? Mitte aga Euroopasse!
Kui ükskõik missugune eraettevõtja jätab oma maksud ja kohustused riigi vastu täitmata, siis tuleb Maksu- ja tolliamet ja alustab patustanu mõjutamist, ähvardamist, trahvimist (trahvid on aga sama karmid kui kiirlaenu firmadelt laenude võtmine) ja lõpetab sellega, et oma raha kättesaamiseks külmutab ettevõtja pangaarved ning lõpuks tuleb ka isikliku vara kallale. Kui kõik need menetlused on läbi tehtud, ettevõtja maksuvõimetuks tunnistatud ja pankrot välja kuulutatud, siis riputab riik ettevõtjale kaela veel punase sildi, et see mees või naine ei tohi edaspidi üldse ettevõtlusega tegeleda ja ta on absoluutselt kahjulik inimene.
Nüüd aga riik, kui ettevõtja, on vilistanud oma ettevõtete maksukohustuse peale, on oma ettevõtet viletsasti juhtinud ja tekitanud olukorra, et firmasse paigutatud raha ei too pikaajaliselt kasumeid, vaid vajab hoopiski pidevat turgutamist. Euroopa Liidu liikmena on seda tehtud vastuolus selle kollektiivi kommetele. Estonian Airi küsimuses pole osatud Euroopa Liiduga normaalselt ja diplomaatiliselt suhelda, mida suurepäraselt oskasid oma lennufirmade samasuguses olukorras teha Läti ja Sloveenia kolleegid.
Tuleb välja, et Eesti riik ongi tahtlikult ajanud ühe oma ettevõtte pankrotti- Lõpptulemust ette nähes aga asutas aegsasti riiulifirmale sarnase institutsiooni, et selle varjus hõisata, et oleme teinud kõik, kuid tulemus on kahjuks nagu alati. Niru nimega Nordic Aviationist asja ei saa, see on ette teada.
Praegune majandusminister esineb süüdimatult, et kõik on korras, keegi kannatada ei saa ja kaotused on väikesed. Kuid 180 miljonit eurot on ju võlg, mis tuleb tagasi maksta. Selle pealt on riigil jäänud maksud saamata. Miks ei tegutse nüüd Maksuamet ja ei ähvarda riigi esindajat majandusministeeriumi või kasvõi valitsust, et oma ettevõtte kohustusi maksumaksja ees pole täidetud. Mis siis, kui Euroopa Liit asub nüüd Maksuameti rolli ja hakkab seda õhku loobitud raha tagasi nõudma. Rahalisi sanktsioone Eesti riigile peale panema, mida maksumaksjad peavad jälle tasuma ja kust mujalt kui eelarvest. Või hoopiski hullem, Eestile ette nähtud rahalist toetust vähendama. Ei saa olla, et keegi riiki valitsenutest pole selles süüdi nagu majandusminister siiralt silma vaadates teatas.
Vale jutt. On süüdlased ja veel missugused.
Ma nimetan mõnda. Esimeses järjekorras Juhan Partsi. Temal tuleks Eesti majanduse hambutu juhtimise eest, Estonian Airi väljasuretamiseks tingimuste loomise eest, Eesti maksumaksjate raha tuulde loopimise eest, Eesti rahvusvahelise maine kahjustamise eest, aga ka normaalse Saaremaa ja mandri vahelise laevaliikluse likvideerimise eest käed raudu panna ja trellide taha järele mõtlema saata. Mitte lähetada teda Euroopasse juhtivale tööle kosuma ja aega surnuks lööma andes kaasa iseloomustuse, et tegemist on väga võimeka inimesega. Koos Partsiga on majanduslike positsioonide käest andmise eest vastutav ka Urve Palo.
Samuti peavad saama karistatud need inimesed, kelle idee oli kutsuda Estonian Airi juhtima välismaalased, kelle ülesandeks oligi Estonian Airi kui SAS-i ja Finnairi konkurendi väljasuretamine. Tero Taskila lõi selleks tingimused ja Jan Palmer vormistas ära.
Karistus väärivad ka need valitsuse liikmed, kelle oskamatuse ja suutmatuse tõttu ei jõutud Euroopa Liiduga Estonian Airi riikliku toetamise tingimustes kokkuleppele.
Ja veel. Igasugune Eesti logo ärakaotamine rahvusvahelistelt turgudelt, antud juhul Euroopa lennuväljadelt, piletite broneerimise ja ostmise süsteemist, on rahvuslik õnnestus ning selle kordasaatjad on Eesti rahva vaenlased.
