EL-i raportis noomitakse Türgit vähikäigu eest inimõiguste ja demokraatia valdkonnas
Raportis rõhutatakse üldist negatiivset trendi seaduste ülimuslikkuse ja põhiõiguste järgimises. Märkimisväärsed puudujäägid mõjutavad kohtusüsteemi ning väljendus- ja kogunemisvabadust.
Euroopa Komisjon märgib ka Türgi julgeolekuolukorra tõsist halvenemist. Kurdi probleemi lahendamisprotsess peatus, vaatamata varasematele positiivsetele arengutele. Euroopa Komisjon nõuab nende läbirääkimiste jätkamist.
„Türgi väljendas jätkuvalt kindlaks jäämist Euroopa Liiduga liitumisele. Seda pühendumust kallutas aga kõrvale võtmetähtsusega seaduse vastuvõtmine seaduste ülimuslikkuse, väljendusvabaduse ja kogunemisvabaduse valdkonnas, mis oli vastuolus Euroopa standarditega. President oli endiselt seotud suure hulgas riigisiseste ja välispoliitiliste küsimustega, mis viisid Türgis kriitikani, et ta astub üle põhiseaduslikest õigustest,“ öeldakse raportis.
Euroopa Komisjoni hinnangul on Türgi kohtusüsteemi ja võimude lahususe põhimõtet alates 2014. aastast õõnestatud ning kohtunikud ja prokurörid on olnud tugeva poliitilise surve all. Kohtusüsteemi sõltumatust on kahjustanud mõnikord ka valitsuse kampaania väidetava „paralleelstruktuuri“ vastu.
Türgi korruptsioonivastase võitluse tulemusi peab Euroopa Komisjon ebapiisavaiks. Korruptsiooni peetakse laialt levinuks.
Euroopa Komisjoni hinnangul on Türgil hädavajalik vastu võtta täieulatuslik seaduslik raamistik diskrimineerimisega võitlemiseks vastavalt Euroopa standarditele. Türgi peab tõhusalt tagama naiste ja laste ning lesbide, geide, biseksuaalide, transseksuaalide ja interseksuaalide õigused. Samuti tuleb tagada piisav tähelepanu haavatavate elanikkonnagruppide, näiteks mustlaste sotsiaalsele kaasamisele.
Toimus märkimisväärne tagasiminek väljendusvabaduse ja kogunemisvabaduse valdkondades. Sisejulgolekuseadus on vastuolus 2014. aasta märtsi tegevusplaanis kirjeldatud meetmetega, sest annab õiguskaitseorganitele suured volitused ilma adekvaatse järelevalveta, märgib Euroopa Komisjon.
Vägivalla eskaleerumine alates juulist Türgi ida- ja kaguosas on tekitanud tõsist muret inimõiguste rikkumiste kohta, öeldakse raportis. Terrorismivastased meetmed peavad olema proportsionaalsed.
Pärast mitu aastat kestnud edasiminekut väljendusvabaduse valdkonnas on viimase kahe aasta jooksul Euroopa Komisjoni hinnangul nähtud tõsist tagasiminekut. Jätkuvad ja uued kohtuprotsessid ajakirjanike, kirjanike või sotsiaalmeedia kasutajate üle, ajakirjanike ja meediaväljaannete hirmutamine ning võimude tegevus meediavabaduse piiramisel panevad Euroopa Komisjoni märkimisväärselt muretsema. Muudatused internetiseaduses on oluline samm tagasi Euroopa standardite juurest.
