No tuleb Venemaa kirjastaja ja ütleb, et see apteeker Melchiori lugu on sul võimas asi. Ütleb, et venelastele meeldib Tallinna vanalinn ja oleks vahva pakkuda põnevat krimilugu keskaegsest Tallinnast.
Et see tooks rohkem turiste Eestisse ja Tallinnasse?

Mitte ainult. Küllap nad tunneksid paremini siinset kultuuri. Nad näeksid, et Tallinna vanalinn pole üksnes matrjoškade ja merevaigust ehete poed ja ööklubi, vaid siin on põnev ajalugu.
Ma ei saa… Tead, ütlen nii: Melchior on kirjutatud Euroopast ja eurooplastele.

Muide, mida sa tarbid? Oled ju öelnud, et ei puuduta asju, kuhu on vene keeles midagi peale kirjutatud. Piim jääb joomata, kui pakile on kirjutatud moloko, ja vorst puutumata, kui selle koostisosad on pakendil vene keeles loetletud. Tootjad, võta või jäta, panevad kirjad peale, sest tahavad oma kaupa ka venelastele müüa.
Jah ja see on masendav.

Aga mida sa siis pruugid, kui sellist kaupa ei puutu?
Eks ma proovin kuidagi hakkama saada. Teen kõik endast sõltuva, et oma teenitud rahaga Eesti venestajaid mitte toetada, ütleme niimoodi.

See, kes kirjutab pakile vene keeles, on venestaja?
Ta toob tagasi nõukogudeaegset õhustikku ja poliitikat, mida hakati venelaste koloniseerimisel Eestis ellu viima. Tähendab, see on selle pildi, selle poliitika põlistamine, taaselustamine. Olime sellest eemale saanud, olime sellele öelnud ei, aga nüüd hakkame jälle.

Tootjad tahavad oma kaupa müüa.
Võib-olla ongi asi selles, et peaasi on rohkem teenida. Võib-olla kõik muu selle kõrval polegi enam tähtis. See ongi minu arvates probleem.

Pikka intervjuud Indrek Harglaga loe juba homme ilmuvast LP-st!