Terrorivaba Euroopa on võimalik üksnes riikide koostöös

Euroopa Liitu ootavad ees katsumused, aga lootust annab EL-i arhitekti Jean Monnet’ tõdemus, et koostööd tehakse ainult vajaduse korral ja vajaduse tekitab tavaliselt kriis.

Prantsusmaal pärast viimast maailmasõda toime pandud julmim terroriakt muudab maailma, sest paljud riigid – ka väljaspool Euroopat – on juhtunuga seotud. Nende reaktsioon ja koostöövalmidus ei ole oluline ainult enesekaitseks. See on oluline ka teiste riikide valitsuste usalduse säilitamiseks, taastamiseks või võitmiseks. Rahvusvahelise õiguse põhimõtte aut dedere aut judicare alusel lähtutakse terroristide puhul põhimõttest, mis kohustab riike nad teisele (õigusmõistmist nõudvale) riigile välja andma või nende üle ise õigust mõistma.

Kõigepealt puudutab juhtunu sügavalt Euroopa solidaarsust ja paneb proovile tõhusa ühistegevuse. Juba esialgne uurimine viitab tõsiasjale, et ISIS-e terrorivõrgustik ulatub nii Belgiasse, Kreekasse, Saksamaale kui ka mujale. Kuigi öeldakse, et hunt kodu lähedalt ei murra, jääb faktiks, et üks terroriste, Omar Ismail Mostefai oli sündinud ja kasvanud Pariisi lähistel. Kaks Süüriast pärit terroristi olid ilmselt Türgi kaudu Lérose saarele maabudes sisenenud Kreekasse ja seega Euroopa Liitu.