Loengud surevad välja. Aga mida me ülikooliga teeme?

Tehnoloogia muudab kõrgharidust. Ei piisa, kui asendame õpiku iPadiga ja tahvli digitahvliga.

Ülikool on praegu üsna samasugune kui 19. sajandi alguses vendade Humboldtide ajal. Ent maailm ei ole enam samasugune. Teadmisi on võimalik koguda lihtsamini kui kunagi varem ja tehnouuendused kujundavad ümber ka kõrgharidusmaastikku.

21. sajandi tudeng saab auditooriumis pingile kritseldamise, tudengiajalehe lugemise ja kirjakeste vahetamise asemel sülearvutis arvutimängu mängida, telefonis Instagramis või 9gagis surfata ning mõnes sõnumirakenduses vestelda. Õppejõud võib rääkida mikrofoni, loengut võib-olla salvestatakse ja projektor näitab tahvlile slaide, kuid olemuslikult ei erine tavaline 2015. aasta ülikooliloeng 1915. või 1815. aasta loengust. Alexander ja Wilhelm von Humboldt asutasid 1810. aastal Berliini nüüdse Humboldti ülikooli, millest kujunes eeskuju tänapäevastele teadusülikoolidele. Ülikooli ja koos sellega sealse põhilise õppetöö vormi, auditoorse loengu ajalugu ulatub 11. sajandisse. Teadmiste edasi andmise vorm, kus õpilased on kõneleva õpetaja ümber ringis, on aga tõesti iidne.