Spordiajaloo raamatu eelarve koostamisel arvestati hinnatõusuga 2018. aastani
"Ettepaneku raamat koostada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks tegi Eesti Spordiajaloo Selts Kultuuriministeeriumile. Esimese ettepaneku eelarve oli 260 000. Raamatu ideed toetasid olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium, seda hakkas realiseerima meie sihtasutus. Pärast nõupidamisi otsustati, et projekt nõuab ühte inimest, kes hoiaks protsessil kätt peal ja selleks valiti Sven Kolga, kes hakkas raamatuga tegelema 2013. aasta juulis-augustis. Arvestades, et aasta oli siis 2013, mitte 2018, tegutsesime eelarvet koostades tegelikult neli ja pool aastat ette mõeldes, arvestusega, et hinnad on pidevas kasvutrendis," rääkis Tõnise.
Eesti ühe juhtivama raamatukirjastuse AS Varrak juhatuse esimees Priit Maide arvas Eesti Päevalehe veergudel, et sellise projekti hind peaks jääma suurusjärku 50 000 ehk olema kolm korda odavam. "Arvamusi on erinevaid, aga projekti koostamisel küsiti kindlasti ka erinevate spordi ja ajalooga seotud inimeste arvamust," vastas Tõnise.
150 000 eurosest eelarvest suurim summa läheb projektijuht Kolga töötasuks - 69 000 eurot. "See on projektijuhi hind ja kuna mina olen projektijuht, siis ma ütlen, et see on minu jaoks alla keskmise," kommenteeris Kolga Eesti Päevalehele.
Tõnise täpsustab, et kogu see summa ei lähe mitte ainult Kolgale palgaks, vaid ka erinevate jooksvate kulude katteks: "On tekitatud mulje, et kõik see on projektijuhi palk. Tegelikult on seal sees ka projekti juhtimisega seotud kulud - autosõidukulud, telefonikulud, koosolekute tegemise kulud, konsultatsioonid ajaloolastega."
Tõnise tõi välja summad, mis raamatu kirjutamisele kahel aastal on kulunud:
2014. aastal - autoritasud 5000 eurot, projekti juhtimisega seotud kulutused 9000.
2015. aastal - autoritasud 4500 eurot, projekti juhtimisega seotud kulutused 7500.
Eelarve senised katteallikad:
Alates 2013. aastast tänaseni on Kultuurkapital eraldanud projektile 7500 eurot, Hasartmängumaksu Nõukogu 18 000, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 korralduskomitee 15 000.
Peatükke on seni raamatule kirjutanud Tartu Ülikooli ajaloolane Olav Mertelsmann, Eesti Sporimuuseumi peavarahoidja Kaarel Antons, spordiajaloolane Märt Ibrus ja spordiajakirjanik Valeri Maksimov.
