"Kui vaatame pikemas perspektiivis, kui meil hakatakse äkki fundamentalistlikke usuühinguid asutama, kas kujutame ette, et seal figureerivad inimesed, keda on riigivastase kuritegevuse eest karistatud, ta on karistuse ära kandnud ning nüüd hakkab organisatsiooni looma," sõnas Saar.

Diskusiooni kohaks ka see, kas riigikokku võivad kandideerida ja valituks osutuda kehitavat kriminaalkaristust omavad isikud või mitte, arvas Saar.

Praegune riigikogu valmis seadus seab kandideerimispiirangu üksnes vanglas olevatele isikutele.