Ilmar-Erik Aavakivi: kooseluseadus eeldab järgmise sammuna homoabielu
Ühtlasi kinnitasid eelnõu esitajad klassikalise abielu ja pereväärtuste kaitsjatele, et abielu on ja jääb ka peale kooseluseadust mehe ja naise vaheliseks suhteks. See mõttekäik on välisriikide praktikat eirav ja ebaloogiline. Riigikogulastest võrdsuse propageerijad väldivad enamasti vastust küsimusele, kas kooseluseadus oleks n.ö lõppjaam või ajutine vahepeatus.
Piir kooselu ja abielu vahel hägustub
Meie kooseluseadus teeb neliteist viidet perekonnaseadusele ja mitmeid viiteid perekonnaseisutoimingute seadusele, et kohaldada abielu ja perekonna sätteid kooselulepingu sõlmimisel ka samasoolistele. Lisaks sellele ei toeta Euroopa Kohtu praktika mõttekäiku, mille kohaselt jäävad vastassooliste abielu ja samasooliste kooselu rangelt eristatuks.
Üks tähelepanuväärsetest teetähistest on Euroopa Kohtu 12. detsembri 2013 otsus asjas Frederic Hay vs Crédit agricole. Prantslane Frederic Hay sõlmis 11. juulil 2007 samasoolise isikuga (meie kooselulepingule analoogse) tsiviilpartnerluslepingu. Selle sündmuse puhul taotles ta oma tööandjalt Crédit agricole lisapuhkusepäevi ja toetust, mida abiellumisel anti töötajatele üleriigilise kollektiivlepingu alusel. Tööandja keeldus talle eeliseid võimaldamast, kuna kollektiivlepingu kohaselt anti neid üksnes abiellumisel, mida tollane Prantsuse seadus võimaldas vaid mehele ja naisele.
Euroopa Kohus leidis, et töötajate erinev kohtlemine perekonnaseisu ja mitte sõnaselgelt nende seksuaalse sättumuse alusel on otsene diskrimineerimine. Olukorras, kus abielluda võisid ainult vastassoost isikud, oli homoseksuaalsetel paaridel võimatu täita taotletava eelise saamiseks vajalikku tingimust. Seega otsustas kohus, et eurodirektiivist tuleneva diskrimineerimiskeeluga oli vastuolus kollektiivlepingu tingimus, mille kohaselt ei ole samasoolise isikuga tsiviilpartnerluslepingu sõlminud töötajal õigust abiellumisel antavatele eelistele, näiteks lisapuhkusepäevadele ja toetusele. Seda juhul, kui liikmesriigi õigus ei võimalda samasoolistel isikutel abielluda. Kõnesolevast otsusest võib järeldada, et kooseluseaduse jõustumise järel tuleb Eestiski hakata abieluga seonduvaid hüvesid osutama kooselulepingu sõlminud paaridele. Samuti nähtub otsusest, et kooseluseaduse sarnaste õigusaktide eesmärk on asetada kooselulepingu sõlminud ja abiellunud paarid võimalikult võrdsesse juriidilisse olukorda.
Eksitav on väide, justkui oleks kooseluseaduse näol tegemist sügavalt eraelulise, vaid kahe inimese lepingulise privaatsuhtega. Lähtudes eeldusest, et võrdse kohtlemise õigus kehtib ühtemoodi nii eri kui samast soost paaridele, ei jäta kooseluseadus puudutamata ühtegi ühiskonnaelu valdkonda alates haridusest ja lõpetades riigikaitsega.
Peale kooselu ja abielu piiri hägustumist näib homoabielu loogilise sammuna
Kooseluseadusele sarnaste seaduste rakendamisel on Läänes leitud, et eri ja samast soost paaride täieliku võrdsuse tagamiseks on kooselu ja abielu eristamine poolik lahendus. Sageli ei eita ka homoseksuaalide õiguste eest võitlejad enda veendumust, et niisugused seadused on vaid üheks sammuks täielike abieluõiguste saavutamise teel. Käesoleval aastal kehtestas kooseluseadusele sarnase õigusmuudatuse Tšiili ja gei eestkõnelejad ütlesid selgelt, et tegemist on sammuga täielikult võrdsete abieluõiguste poole.
Kui kõik on seaduse ees võrdsed ka paaridena, siis kerkib varem või hiljem küsimus, miks saavad erisoolised paarid sõlmida abielu (ning seeläbi ühiskonna täieliku moraalse ja juriidilise tunnustuse), kuid samasoolised paarid saavad sõlmida vaid kooselulepingu, mis vähemalt formaaljuriidiliselt on poolik lahendus. Taolised muudatused on aset leidnud Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Suurbritannias, Prantsusmaal ja paljudes teistes riikides.
Kuna kooseluseadus ja selle rakendamine on sedavõrd olulise tähtsusega põhiseaduslikud küsimused, olen jätkuvalt veendunud, et need tuleb panna rahvahääletusele. Väljapaistvatest õigusteadlastest on sarnast mõtet avaldanud endine justiitsminister ja praegune vandeadvokaat Jüri Raidla. Mis puudutab ühe teise väljapaistva õigusteadlase väidet, et vähemuste õigusi puudutavaid seadusi ei panda rahvahääletusele, siis see kehtib eelkõige olukorras, kus rahva otsus tõenäoliselt ei rahulda poliitilise eliidi ootusi. Kuna Iirimaal oli tõenäoline, et rahva otsus rahuldab neid ootusi, siis pandigi küsimus homoabielust hiljuti rahvahääletusele. Sealmaal ei pidanud eliit pettuma. Kas Eesti poliitiline koorekiht usaldab oma rahvast?
