Taanis toimus Euroopa Liidu alane referendum, mille sisu jäi ähmaseks
Kui kõik hääled olid loetud, oli vastu 53,1 protsenti hääletanutest ja poolt 46,9 protsenti. Osalusprotsent oli 72, teatab Reuters.
Hääletati selle üle, kas asendada „opt-out“ mudel Euroopa Liidu justiits- ja siseasjades „opt-in“ mudeliga, vahendab The Local.
Taani ei osale täielikult Euroopa Liidu justiits- ja sisepoliitikas, sest Taani valijad lükkasid 1992. aastal tagasi Maastrichti lepingu. Kopenhaagenile võimaldati erandeid mitmetes Euroopa Liidu poliitika valdkondades.
Referendumil, mida kirjeldati nii keerulisena, et see paneb hääletajad silmi pööritama, küsiti, kas Taani peaks asendama oma praeguse täieliku opt-out’i Euroopa Liidu õigusalastest reeglitest sellise mudeliga, mida kasutavad Suurbritannia ja Iirimaa, kes valivad ise, kas osaleda teatud Euroopa Liidu poliitika valdkondades, juhtumipõhiselt.
Ei-leeri juhtis Euroopa Liidu ja immigratsioonivastane Taani rahvapartei (DF), mis väitis, et opt-out’ist loobumine annaks liiga palju võimu Brüsselile. DF suutis rõhuda hirmudele, et Taanit võidakse sundida alluma sunduslikele Euroopa Liidu põgenikekvootidele.
Peaminister Lars Løkke Rasmussen lubas, et Taani jääb väljapoole Euroopa Liidu asüülireegleid, ning lubas, et korraldatakse uus referendum, enne kui Taani selles valdkonnas Euroopa Liidu poliitika omaks võtab.
Rasmusseni parempoolne valitsus ja veel neli erakonda, sealhulgas peamine opositsioonipartei sotsiaaldemokraadid, väitsid, et jah-hääl on parim viis tagada, et Taani ei peaks lahkuma Europolist, mis aitab Taani politseil võidelda vägivaldse äärmusluse ja muu piiriülese kuritegevusega.
Veel soovis valitsus vastu võtta 22 Euroopa Liidu seadust.
Osa valijatest teatas, et hääletas ei, sest neil oli raskusi aru saada, mille üle referendumil üldse hääletati.
Kopenhaageni ülikooli politoloogiaprofessor Marlene Wind ütles, et jah-leer keskendus liialt tehnilistele üksikasjadele ja regulatsioonidele. DF seevastu esines lihtsa sõnumiga: „Rohkem Euroopa Liitu? Tänan, ei.“
