Siseminister Thomas de Maizière hoiatas eelmisel nädalal taas vihakuritegude lisandumise eest, mis on tema sõnul šokeeriv ja vastuvõetamatu.

Liidukantsler Angela Merkel lubas septembris, et varjupaigataotlejate vastaseid kuritegusid karistatakse seaduse täie jõuga.

Nädalalehe Die Zeit uuringu järgi on aga 222 tõsiseimast kuriteost majutuspaikade vastu sel aastal vaid neljal juhul jõutud süüdimõistva otsuseni.

„See, et seni pole olnud surmajuhtumeid, on puhas õnn,“ ütles neonatsismi, paremäärmusluse ja antisemitismi vastu võitleva Amadeu Antonio fondi esindaja Timo Reinfrank.

Rassistlikud rünnakud on sagenenud eriti alates suvest, kui läbi Balkani ja Austria saabus mõne nädalaga sadu tuhandeid varjupaigataotlejaid.

Juunist septembrini toimus Saksamaal keskmiselt kolm ksenofoobset rünnakut varjupaigataotlejate keskuste vastu päevas.

„Vägivalda ei pane toime ainult neonatsid,“ ütles Reinfrank. „Seda panevad üha rohkem toime väidetavad „mures kodanikud“, kes päästavad valla oma rassismi.“

Saksamaa idaosas Crimmitschaus vahistati eelmisel nädalal kolm inimest, kes loopisid novembris varjupaigataotlejate majutuspaiga seina Molotovi kokteilidega. Sees magas 45 inimest, sealhulgas 20 last.

Samuti idas, Eggesinis tungiti eelmisel nädalal kallale kahele afgaanile.

Organisatsioonide Pro Asyl ja Amadeu Antonio fond teatel toimub iga päev kuskil Saksamaal vihakuritegu alates solvangute karjumisest kuni haakristide sodimiseni majutuspaikadele ja varjupaigataotlejate busside blokeerimiseni tänaval.

Õli vajab tulle ja õhutab moslemitevastast viha paremäärmuslik tänavaliikumine PEGIDA (Patriootlikud Eurooplased Lääne Islamiseerimise Vastu), mille iganädalastel meeleavaldustel Dresdenis on käinud tuhandeid inimesi.

Parlamendipoliitikas on AfD mõjukad liikmed avalikult PEGIDA eesmärkide suhtes sümpaatiat väljendanud ning erakonna populaarsus on kasvanud kümme protsenti.

Saksamaa siseluureteenistuse BfV juht Hans-Georg Maaßen ütles ajalehele Der Tagesspiegel, et paremäärmuslased tunnevad endale suurt vastasseisu. Maaßeni sõnul süüdistavad nad poliitikat, kantslerit ja isegi meediat ning väidavad, et toimuva põhjuseks on avatud piiride poliitika.

Et 2016. aastal on Saksamaal ees mitmeid regionaalvalimisi, sealhulgas kahel idapoolsel liidumaal, kardetakse paremäärmuslike populistide läbimurret aasta enne Bundestagi valimisi.