President Ilves kritiseeris ajalehes Financial Times Euroopa reageeringut põgenikekriisile
„Kas me teeme asju paremini või mitte, Euroopa Liit kaotab tervikuna võime maailmas tegutseda,“ ütles Ilves Financial Timesile. „See on proovikivi riigile või riigilaadsele moodustisele. Kas see suudab tegelda probleemidega, milleks sotsiaalne leping loodi?“
Osalt seetõttu, et Ilves on enese sõnul kahe paadipõgeniku laps, väljendab ta jõuliselt seisukohti Euroopa tegutsemise kohta põgenikekriisi asjus, mis tema sõnul paistab silma oma ebaadekvaatsusega võrreldes sellega, kuidas Euroopa valitsused tulid USA abiga toime põgenikeprobleemiga aastatel 1945-1950, kirjutab Financial Times.
Siiski oli Ilves varmas Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit kriitikatule alt päästma.
„Kui ma räägin juhtimise puudumisest, on tema üks väheseid inimesi Euroopa poliitikas, kes teeb midagi rohkemat kui sõrme õhku tõstmine, et näha, kust tuul puhub,“ ütles Ilves. „Ta on põgenike küsimuses selgelt riski võtnud. Aga milleks on meil valitud poliitikud? Kui teha poliitikat lihtsalt arvamusküsitluste numbrite pärast, ei saa a priori juhtimist.“
Ilves nimetas Merkeli meelekindlust Venemaa suunal peamise põhjusena, miks ta ootab, et Euroopa Liit pikendab jaanuaris Moskva-vastaseid majandussanktsioone.
„Ei ole piisavalt põhjusi, et õigustada mingisugust uut fašistidevastast liitu Suure Joe’ga,“ ütles Ilves, kasutades Jossif Stalini kohta käibel olnud hüüdnime. „Kui me hakkame seda tegema, võime me saada ka midagi vastu. Me ei tea päriselt, mida me saame.“
Ilvese sõnul peab Euroopa Liit silmad avama tegelikkusele, et Venemaa on president Vladimir Putini võimu all rikkunud kõiki peamisi Euroopa julgeolekuleppeid alates 1975. aasta Helsingi lõppaktist kuni 1990. aasta Pariisi hartani.
„Me peame mõistma, et külma sõja järgne ajajärk on läbi. Me oleme praegu kuskil mujal. Rahu, armastus, Woodstock, Kumbaya, kärbime dramaatiliselt kaitsekulutusi ja naudime rahu dividende – see kõik on läbi,“ ütles Ilves.
Ilves kritiseeris Euroopa peavoolu poliitilisi parteisid „tühja lootuse“ eest suurendada oma valijabaasi immigratsioonivastaste äärmusparteide keelt laenates.
„Nad kardavad, et nende valijaskonnad kaaperdavad radikaalsemad jõud. Üks on paremäärmuslaste „vere ja mulla“ argument. Teine on vasakpoolsete „immigrantidele töökohtade kaotamise“ lugu,“ ütles Ilves. „Konventsionaalsed parteid loodavad, et „võib-olla kui nad kõlavad veidi nagu nemad, ei kaota nad hääli“.“