„Mona Lisat“ on viimase enam kui poole sajandi jooksul korduvalt teaduslikult uuritud. Cotte väidab aga, et tema tehnika võimaldab sügavamale maali kihtidesse tungida. „Me saame nüüd täpselt analüüsida, mis toimub värvikihtide sees ja saame kõik maali kihid nagu sibula ära koorida. Me saame rekonstrueerida maali loomise kogu kronoloogia,“ ütles Cotte.

Arvatakse, et Leonardo da Vinci töötas „Mona Lisa“ kallal aastatel 1503-1517 Firenzes ja hiljem Prantsusmaal. Maalil kujutatud naise isiku üle on palju vaieldud. Sajandeid on usutud, et see on Firenze siidikaupmehe naine Lisa Gherardini. Cotte ütleb, et pealiskihi alt leitud pilt on Leonardo algne „Mona Lisa“ ning portree, mida on üle 500 aasta „Mona Lisaks“ peetud, on hoopis teine naine.

See pole aga veel kõik, Pascal Cotte kinnitab, et on leidnud maali pealispinna alt veel kaks kujutist - ühel on portree varjutatud piirjooned, millel on suurem pea ja nina, suuremad käed, kuid väiksem suu ja teine on madonnalaadne kujutis pärlitest peaehtega.

Cotte avastus on leidnud leige vastuvõtu, Oxfordi ülikooli emeriitprofessor Martin Kemp kommenteeris: "Cotte kujutised on küll geniaalsed selles mõttes, et näitavad, mis suunas Leonardo mõtted liikusid. Kuid siiski on pealispinna all olevad kujutised kõlbmatud. Seda tuleb võtta kui portree sündimise erinevaid staadiume, mina näen seda pigem kui protsessi. Ma olen täiesti veendunud, et Mona Lisa on Lisa (Gherardini)."

Cotte aga leiab, et tema avastuse valguses peaks Mona Lisa maali nime muutma, sest see pole ju tegelikult Mona Lisa...