POOLT ja VASTU: kas jõulukingituste hulka peaks piirama?
.
Kinkimine on väga vahva ja tänuväärne traditsioon. Jõuluajal, kui surve kõigile kinke teha on väga suur, tasub rahulikuks jääda ja mitte kaotada kaubanduses pead. Tasub vältida kingituste tegemist liiga paljude: lähedase meelespidamine ei pea tähendama suurt väljaminekut, stressi iseendale ega keskkonnale.
Näiteks võiks suguvõsa sees teha loosipakid: igaüks kingib ühele sugulasele mõne väärt asja ning paljud väiksed ja sageli lihtsalt tarbetuna seisma jäävad asjad jäävad ostmata. Samuti on keskkonnasäästlik kinkida Eesti kohalikku toodangut, sest siis kulub transpordiks vähem ressurssi.
Praegu toimuvad kõikvõimalikud laadad on täis kohaliku väiketootja pakutavat, sageli ka naturaalseid ja mahetooteid. Keskkonnasäästlik kink võib olla ka elamus, koosoldud aeg, ühine söögilaud, isetehtud ja meisterdatud asjad. Lisaks on üha enam levima hakanud heategevuslike kingituste tegemine, mis kahtlemata on loodust säästev valik ja justkui topeltkingitus.
Kui vaadata tarbijapsühhholoogia poolt, siis ega me inimestena ju kuigi ratsionaalsed loomad ei ole. Tegelikult laseme end meediast, reklaamist ja pakkumistest väga palju mõjutada ning jõulud, sõbrapäev jm tähtpäevad ongi just need, milleks rohkem kulutame. Et sellest kasu sünniks, tuleks mõelda targalt, näiteks Eesti väikeettevõtluse peale, osta kaupa mõnelt taluturult. Sisetarbimise ergutamine on majandusele kindlasti hea.
Idealistlikult mõeldes on ka hea, kui inimesed oma rahakotti luhvtitavad ja ettevõtjat edasi aitavad. Kutsume üles küll säästma, aga tegelikult peab raha siiski ringlema. Tema pangakontodel seismisest kasu ei sünni.
Hoopis vähem sünnib kasu, kui teha kulutusi importkaubale. Kindlasti on negatiivne ka see, kui pereinimene tunneb sisemist kohustus kulutada, aga eelarve seda ei võimalda, nii et pärast võetakse kaela laen või satutakse raskustesse.
