Indrek Maripuu: Härra peaminister, me peame tegema midagi teisiti, mitte lihtsalt seniseid asju paremini!

Härra peaminister! Riigikogus oma esimese valitsuse moodustamise alustest rääkides tsiteerisite John Fitzgerald Kennedy't. Ma alustaks ka JFK-ga.

"Teeme kosmoses samu asju kui seni, aga teeme neid paremini" - JFK ei öelnud 1961. aastal Kongressis esinedes nii. Ta hoopis rääkis visioonist, kuidas ameeriklased enne kümnendi lõppu Kuule astuvad ("First, I believe that this nation should commit itself to achieving the goal, before this decade is out, of landing a man on the moon and returning him safely to the earth.").

See köitis ja käivitas.

See oli suure juhi julge visioon.

Visioone luuakse erinevalt - on sisutühjasid ja kasutuid, aga on ka need teised - need, mis luuakse selleks, et fokusseerida ühiskonna, organisatsiooni või meeskonna pingutused ühe keskpika, ambitsioonika eesmärgi saavutamisele. Sellise visiooni püstitamine ning meeskonna mobiliseerimine selle saavutamisele on hea juhi esmane ülesanne. Otse loomulikult on sellised eesmärgid mõnigi kord kriitikute jaoks küsitavad või kaheldavad. Seda kriitikat saab vältida vaid ühel viisil - mängides alati ainult kindla peale. See on aga keskpärasuse tee ning see ei vii edasi.

Kus on teie julgest visioonist inspireeritud julged ideed, mis köidaks, käivitaks ning laseks meil teha suurema hüppe kui viimase aasta 1,3 protsenti? Paradigmasid, ja kui soovite, siis narratiive muutvad ideed? Sellised nagu oli omaaegne ettevõtete tulumaksuvabastus?

Neid pole.

Pole, sest sellised ideed ei saa tekkida tühjale kohale - need saavad tekkida kui teame oma väljakutset, kui teame, kuhu me teel oleme ehk mis on meie JFK-lik visioon.

Kõrvaltvaatajale ei mõju teie Eesti Päevalehe aastalõpuintervjuus öeldud mõte "Teeme sama asja, aga paremini" köitva visioonina. See ei pane pingutama, osalema, initsiatiivi võtma, kaasa mõtlema.

Ometigi oleks meil vaja teie JFK-likku visiooni - köitvale ning, juhin tähelepanu, ajaliselt määratletud visioonile tekivad järgijad. Inimesed, kes mõtlevad kaasa, otsivad lahendusi ja pakuvad ideid, ning eksperdid, kes oskavad ja tahavad abi pakkuda.

Ma tean, et te tahate seada ambitsioonikaid eesmärke ning neid ka saavutada - rääkisite ka eespool mainitud kõnes sellest, et teie valitsus tahab kõigiti kaasa aidata sellele, et hoo kaotanud Eesti majanduse mootorid taas käima joosta. Kiitsite, et teil on ambitsiooni. See oli 21 kuud tagasi. Oleks aeg see kõik käiku lasta!

Mis juhtub kui meil puudub visioon? Alguses ei juhtu midagi - tiksume edasi ja loodame parimat. Tegelikkuses me siis esiteks ei kasuta ära oma potentsiaali, sest meie pingutused ei ole fokusseeritud. Teiseks laguneb valitsuse tegevus väikesteks, kõrvaltvaatajale arusaamatuteks "tükkideks" ning iga üksikut otsust hakatakse vaidlustama. Kas see pole mitte just see, mis viimasel ajal on juhtunud?

Kolmas tagajärg on ka tuttav - see on seotud planeeritavate otsuste mõju hindamisega. Õigemini hinnangu puudumisega ning seega ka huupi otsustamisega. Otsuste mõju saab hinnata ainult lähtuvalt eesmärgist ja suurest pildist. Kui seda pole sõnastatud ning seetõttu mõju hinnata ei saa, hakkab iga ministeerium optimeerima oma valdkonda lähtuvalt sellest, kuidas selle valdkonna jaoks otstarbekas on.

Tervikule võib lokaalse optimeerimise efekt olla aga sootuks vastupidine. Nagu juhtus USA tipphaiglatega veidi üle 20 aasta tagasi. Haiglajuhid nimelt leppisid seal kokku, et hakkavad avalikustama haigete suremuse määra oma haiglates – usuti, et see muudab haiglad läbipaistvamaks, sest patsientidel tekib võimalus võrrelda erinevaid haiglaid ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti. Peagi selgus, et tulemuste parandamiseks hakkasid haiglad hoopis hoolega patsiente valima – haigemaid ja riskantsemaid ei võetud vastu ning loobuti keerulisematest operatsioonidest. Meditsiini üldine kvaliteet halvenes ning need, kes abi kõige enam vajasid, "lükati süsteemist välja". Suure pildi kaotamine ning lokaalne optimeerimine lükkas süsteemi arenema täiesti valesse suunda.

Mulle tundub, et oleme samal teel. Kas teile ei tundu?

Mille jaoks loome eeldused, kui visioon ja eesmärgid on paigas? Kui köitev visioon on olemas, siis näete varsti, et asjalikud inimesed igast sektorist ja valdkonnast hakkavad kaasa töötama, lahendusi otsima ja ideid pakkuma ning aitavad saavutada teie visiooni. Otsutamise alused muutuvad selgemaks ning inimesed hakkavad otsuseid rohkem mõistma, otsuste kvaliteet paraneb, ühiskond on rahumeelsem ja areneb kiiremini. Rahvas tunnustab riigimehi.

Järgmised valimised on kaugel - jõuab veel suuri asju teha. Tehke oma väärika meeskonnaga neli lihtsat sammu:
- Sõnastage visioon 1-2 lausega
- Määratlege vajaliku muudatuse "tuum"
- Defineerige visiooni saavutamise võtmekohad
- Kommunikeerige seda ning tehke järgmised otsused sellest visioonist lähtuvalt

Härra peaminister, me peame tegema midagi teisiti, mitte lihtsalt seniseid asju paremini!