Ottawa ülikooli uuringus väidetakse, et Maidani veresauna korraldasid paremäärmuslased
Ligi 50 Maidani meeleavaldaja hukkumine 2014. aastas 20. veebruaril oli pöördepunkt Ukraina poliitikas ning lääne ja Venemaa konfliktis Ukraina pärast. See viis Viktor Janukovõtši Vene-meelse valitsuse kukutamiseni ning algatas Venemaa sõjalise sekkumise Donbassis ja Krimmis.
Pärast Janukovõtšit võimule tulnud valitsejad ja Ukraina meedia on väitnud, et veresauna panid toime valitsuse snaiprid ja miilitsaüksused Janukovõtši käsul. Selle on omaks võtnud ka lääne valitsused, meedia ja paljud õpetlased.
Ukraina valitsuse juurdlus leidis, et absoluutse enamuse meeleavaldajate tapmise eest oli vastutav siseministeeriumi eriüksus Berkut.
Ivan Katšanovski avaldas aga Ottawa ülikoolis uurimuse, milles vaadeldakse nii Janukovõtši valitsuse, eriti erinevate miilitsa- ja julgeolekujõudude, ning Maidani opositsiooni, eriti selle paremäärmuslike ja oligarhiliste elementide tegevust veresauna ajal.
Analüüsitud on avalikult saadaval olevates materjalides leiduvaid tõendeid: erinevate riikide interneti- ja telekanalite umbes 1500 videot ja muud salvestust (umbes 150 gigabaiti), enam kui saja ajakirjaniku uudislugusid ja postitusi sotsiaalmeedias, umbes 5000 fotot ning ligi 30 gigabaiti snaiprite ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) eriüksuse Alfa ja sisevägede juhtide vahelt võetud raadiovestlusi ning kohtudokumente. Kasutatud on ka pealtnägijate tunnistusi mõlemalt poolelt, endiste ja praeguste riigiametnike avaldusi, ballistilise trajektooride hinnanguid, kuule ja kasutatud relvi ning uuritud saadud haavu.
Uuringus väidetakse, et veresaun oli libaoperatsioon, mis oli ratsionaalselt planeeritud, ning viidi läbi eesmärgiga kukutada valitsus ja haarata võim. Leiti erinevaid tõendeid paremäärmuslike organisatsioonide alliansi, eriti Paremsektori ja Svoboda, ning oligarhiliste parteide osaluse kohta. Varjatud tulistajad olid uuringu andmetel vähemalt 20 Maidani kontrollitud majas või piirkonnas. Tõendite hulgas selle kohta, et meeleavaldajaid tapeti nendest kohtadest, on umbes 70 tunnistust, mitmeid videoid snaipritest hoonetest inimesi sihtimas. Samuti uuriti inimeste haavu ja kuule ning võrreldi nende asupaiku väidetavate snaiprite asukohtadega.