Venemaal jäid inimesed maanteel 16 tunniks lumevangi
Venemaa eriolukordade ministeeriumi Orenburgi oblasti regionaalvalitsuse teatel tekkis ööl vastu 3. jaanuari Orenburgi-Orski maanteel libeduse ja lumesaju tõttu 37 kilomeetri pikkune ummik, vahendab portaal Oren1.ru.
Eriolukordade ministeeriumi pressiteenistus teatas 4. jaanuaril, et ummikupiirkonnast evakueeriti kohe üle 80 inimese, kellest 12 viidi külmumise tõttu haiglasse. Lumetõrjega oli ametis 157 inimest ja 55 ühikut tehnikat.
Orski trassil viibinud inimesed teatasid, et ummik tekkis 2. jaanuari õhtul kella 20 paiku. Hätta sattunud inimesed hakkasid kohe päästeteenistusele helistama, kuid kuulsid vastuseks ainult lubadusi saata päästjad 20, 40 minuti pärast. Kui ooteaeg venis, kordus uuesti sama: inimesed helistasid, lubati tulla. Lõpuks ootasid inimesed päästjaid 16 „igavikuna tunduvat õudset tundi“.
Teate peale, et maanteel töötas kümneid ühikuid tehnikat ja sadu päästjaid, naeravad seal olnud inimesed kibedalt: lund tõrjuma saabusid vaid traktor, Kamaz ja mõned liiklusinspektsiooni autod. Lisaks sellele oli ohvreid kohalviibinute sõnul tõenäoliselt rohkem, kui varem teatati: surid üks mees ja kuueaastane laps, eakas naine sai insuldi ja külmunud inimesi oli rohkem kui 12.
Autojuhtide sõnul seisid Orenburgist väljasõidu juures liiklusinspektorid, kes mingil põhjusel ei hoiatanud autojuhte eriolukorra eest teel.
Otkrõtaja Rossija teatab, et kõige selle peale salvestas kümneminutilise videopöördumise Venemaa presidendile Vladimir Putinile, Orenburgi oblasti kubernerile Juri Bergile ja eriolukordade ministeeriumi regionaalvalitsuse ülemale Pjotr Ivanovile kohalik elanik Pavel Gussev, kes lumevangis olemise üle elas:
„Meedia teatas, et toodi kohale soojenduspunktid, pakuti sooja teed. Midagi sellist polnud. Kui me trassi sellele osale seisma jäime, tuli ilmselt tunni või kahe pärast lumekoristusauto. Kõik me rõõmustasime, et meid kõiki tõmmatakse välja, lükatakse lahti ja me sõidame edasi. Või viiakse meid lähimasse külla. Me aitasime paar autot hangest välja lükata, et see lumekoristusauto saaks ülejäänute jaoks tee puhastada ja meid päästa. Aga selle tulemusena ei juhtunud midagi. Auto sõitis kogu kolonnist mööda, pööras ringi ja läks tagasi Orski suunas. Meid jäeti samamoodi istuma, kuigi oli veel võimalus meid päästa, sest kõik see alles algas. Pärast, veel mõne aja pärast, tuli vana traktor Kirovets. Ta püüdis meid aidata, meid viidi Orenburgi suunas, Kidrjassovo küla suunas. Me sõitsime esimesest peatuskohast kahe kilomeetri kaugusele ja kõik. Traktor läks ka minema ega ei tulnud enam tagasi, aga meid jäeti sinna surema.“
Peaaegu ööpäeva pärast abi siiski tuli:
„Jälle vana Kirovets, vana Kamaz-vahtovka ja mõned päästjad. Need olid autojuhid, politsei, liiklisinspektsiooni ja eriolukordade ministeeriumi töötajad. Neid polnud rohkem kui kuus inimest. Mul on selline küsimus. Meil on inimeste päästmiseks selline uus tehnika: üks vana Kirovets ja üks vana Kamaz? Kus on eriautod, traktorid, maastikusõidukid? Räägiti, et meie juurde sõidavad maastikusõidukid, aga miskipärast ei näinud teel mitte ühtki, isegi kui sõitsin tagasi ja isegi selles kohas Kuvandõkis, kuhu meid majutati. Mingit tehnikat seal rohkem polnud! Kus on spetsiaalne tehnika? Mis, kas Venemaal ei ole tehnikat, mis suudaks kergesti lumest läbi sõita ja inimesi välja aidata? Autodest ei rääkinud keegi – see on rauatükk, sel hetkel polnud ta kellelegi vajalik. Me päästsime oma elusid ja lapsi. Meid aga jäeti sisuliselt ööpäevaks sinna surema. Aga kui nad poleks veel ühe ööpäeva jooksul kohale jõudnud? Mida, kas kõik olesid surnud? Kõik 80 inimest? Meie Venemaa on suur riik. Ta aitab kõiki, kogu välismaad. Saadab sinna kõik kõige uuema: tänapäevase tehnika, lennukid, soojendid, telgid. Aga oma inimesi me päästa ei suuda.“
