Vanemad on oma lastele võlgu üle 14,5 miljoni euro elatisraha
"Igal aastal avavad kohtutäiturid toimiku üle tuhande inimese suhtes, kuna vanemad ei hakka elatist vabatahtlikult maksma," tõdes justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.
2015. aasta jaanuaris leppis koalitsioon kokku riikliku elatisabi fondi loomises ja sügisel kiitis valitsus selle põhimõtted heaks. Riigikokku fondi loomise eelnõu veel jõudnud pole, aga plaan on selline, et kui vanem ei täida oma elatise maksmise kohustust nelja kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, teeb seda alates 2017. aastast saja euro ulatuses riik, nõudes hiljem makstud summa elatisvõlglaselt tagasi.
"Sätestame jõulised riikliku sunni meetodid laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele (riigitoetuste maksmisest ja riigi antavate tegevuslubade väljastamisest keeldumine, elatise mahaarvamine tulumaksutagastuselt ja kogumispensioni fondidest)," lubasid koalitsioonipartnerid möödunud aastal oma kokkuleppes. "Anname piisavad volitused täitevametnikele elatisraha sissenõudmiseks ning muudame elatisnõuded kehtivaks kuni võlgade tasumiseni."
Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ametikogu juhatuse esimees, Viljandi kohtutäitur Janek Pool on varem Delfile öelnud, et elatisabifond on kindlasti abiks. Samas ei tohiks fondist raha väljamaksmine tema sõnul olla selline, et kõik soovijad kohe raha saavad, kuna siis võib tekkida kuritarvitusi.
Pooli sõnul pole Eestis usaldusväärset statistikat selle kohta, kui paljudel juhtudel õnnestub võlgnik elatisraha maksma panna, aga enamasti ei õnnestu võlgnikult raha kätte saada seetõttu, et võlgnik on kas varatu või asunud elama teise riiki. Pooli menetletavatest võlgnikest kahel kolmandikul ei ole ametlikku töötegemisest saadavat sissetulekut ja teise riiki on täituri enda menetluses olevatest elatisvõlgnikest elama asunud 15 protsenti. Kolmas põhjus, miks täitur raha kätte ei saa, on see, et võlgnik hoidub kohustuse täitmisest kõrvale, varjab sissetulekuid vms.
"Reaalselt näeb kohtutäituri töö elatisevõlgnikega samamoodi välja nagu iga teisegi võlgnevuse nõudmine – käib pidev töö tuvastamaks võlgnike vara (töökohad, pangaarved, vallas- ja kinnisvara jne), et selle arvelt nõudeid täita," kirjeldas Pool. Juba varasemast ajast on võimalik elatisraha kinni pidada võlgniku pensionist, esitada hagi võlgniku vanemate vastu ja kohtult saadav lahend maksma panna läbi täitemenetluse. Möödunud aastal plaani võetud muutused võlgnike õiguste piiramise osas võivad mõjuda just neile, kes kohustuse täitmisest kõrvale hoiduvad, kuid paraku on see grupp nimetatuist ilmselt väikseim.
Alates 2010. aasta sügisest avaldab Eesti kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda oma kodulehel elatisvõlgnike nimekirja, kus on kirjas nende võlgnike nimed, kelle andmete avaldamist on võla sissenõudja soovinud ja kelle suhtes on võlg olnud täitemenetluses sissenõutav üle 60 päeva. Võlgniku nimi kustutatakse nimekirjast siis, kui nõuded on tasutud.
Möödunud aasta detsembri seisuga on Eestis 8043 elatisvõlgnikku, kes on kokku võlgu üle 14,5 miljoni euro. Tabelis on aga 631 inimest, kelle andmete avaldamist on võla sissenõudjad taotlenud. Nemad on oma lastele võlgu enam kui viis miljonit eurot.
Vaata võlgnike nimekirja:
