Putin: Venemaa ei pretendeeri supervõimu rollile
Bild küsis Putinilt Venemaa kõrvalejätmise kohta rahvusvahelisest kogukonnast, näiteks G8 kohtumistelt. Kas see haavab Putinit?
Putini sõnul on tal alati olnud mulje, et Venemaa ei ole G8 täiemõõduline liige, sest välisministrid kohtusid endiselt G7 formaadis ilma Venemaata.
Mida arvas Putin siis, kui supervõimu USA president Obama nimetas Venemaad „regionaalseks jõuks“?
„Kui aus olla, ei võtnud ma seda tõsiselt. Loomulikult on igal maailma riigi- ja valitsusjuhil lubatud arvamust omada ja seda väljendada. Barack Obama ütleb ka, et Ameerika on „väljavalitud riik“. Ma ei võta ka seda tõsiselt,“ vastas Putin.
Aga kas Venemaa tahab olla supervõim?
„Ei, me ei pretendeeri ise supervõimu rollile. See on kaugelt liiga kallis ja mittevajalik. Me oleme majanduslikult endiselt üks juhtivaid riike maailmas. Mis puutub „regionaalse jõu“ kontseptsiooni, soovitaksin ma vaadata maailma kaardile. Läänes on meie regioon Euroopa. Idas on Jaapan ja USA Alaskaga meie naabrid. Põhjas jagame me üle Põhja-Jäämere piiri Kanadaga. Kui te tahate vähendada Venemaa tähtsust maailmas, tahate te tegelikult ainult tõsta oma maad. See on viga,“ lausus Putin.
Koostöö kohta NATO-ga ütles Putin, et koostöö ei ole külmutatud, kuid sellega on asi nagu armastusega: õnnelik armastus peab saama samaga vastatud.
Bild küsis, kas selline intsident, nagu Vene lennuki allatulistamine Türgi poolt, võiks kogu maailma põlema süüdata.
„Türgi on osa NATO-st, aga teda ei rünnatud. NATO ei pea seega Türgit kaitsma ning meie probleemidel Türgiga pole mingit pistmist selle riigi NATO liikmelisusega. Türgi juhtkond peaks parem vabandama lennuki allatulistamise eest, mis oli selgelt sõjakuritegu, selle asemel, et helistada NATO peakorterisse. See on imelik, kas pole? Kui Türgi ajab regioonis taga oma huve, ei pea ei Saksamaa ega NATO teda toetama, õige?“ ütles Putin.
Putin avaldas lootust, et sellised sündmused ei kasva suurteks sõjalisteks konfliktideks, kuid kui Venemaa huvid ja julgeolek ohtu satuvad, avaldab Venemaa vastupanu. Seda peab Putini sõnul igaüks teadma.
Kas Venemaa pommitab Süürias valesid inimesi, küsis Bild.
„Väidetavad videotõendid selle väite tõestamiseks valmistati enne, kui Vene väed üldse oma missiooni alustasid. Me võime seda tõestada, kuigi meie kriitikud keelduvad seda uskumast. Ja muuseas, mida öelda USA pilootide kohta, kes pommitasid Piirideta Arstide haiglat Afganistanis Kunduzis? Palju inimesi suri seal, aga lääne press ei ütle selle kohta midagi,“ sõnas Putin.
Bild märkis selle peale, et Kunduzi haigla pommitamisest räägiti laialdaselt paljudes lääne ajalehtedes ja ajakirjades.
„Noh, võib-olla seda mainiti mõne korra pressis, aga ainult seetõttu, et ohvrite hulgas oli välismaalasi. Siis unustati see juhtum taas kiiresti. Ja kes mäletab veel pulmi Afganistanis, kus Ameerika pommitamistes hukkusid sajad süütud tsiviilisikud? Meie piloodid ei pommita tsiviilsihtmärke, välja arvatud siis, kui te nimetate tuhandeid tsisternveokeid – tegelikult elavat torujuhet – tsiviilsihtmärgiks. Neid me pommitame, jah, aga nii teevad ka ameeriklased ja prantslased,“ ütles Putin.
Putin tunnistas, et Süüria president Bashar al-Assad on teinud konflikti käigus palju valesti, kuid konflikt poleks kunagi läinud nii suureks, kui seda poleks õhutatud väljastpoolt.
Küsimusele, mis on Venemaa eesmärk Süürias, vastas Putin, et Venemaa ei taha, et Süüriaga läheks samamoodi nagu Iraagi või Liibüaga. Ta kiitis Egiptuse presidenti Abdel Fattah al-Sisit hädaolukorras vastutuse ja võimu võtmise eest, et riik stabiliseerida. Seetõttu tuleb Putini sõnul teha kõik Süüria legitiimsete valitsejate toetamiseks. Pärast stabiliseerumist peab aga järgnema põhiseaduslik reform ja presidendivalimised. Putini sõnul saab ainult Süüria rahvas otsustada, kes peaks riiki tulevikus valitsema.
„Assad ei võitle oma enda elanikkonna vastu, vaid nende vastu, kes on haaranud relvad valitsuse vastu. Kui tsiviilelanikkond siis ka kahjustada saab, ei ole see Assadi viga, vaid eeskätt mässuliste ja nende välistoetajate viga. Veel kord: see ei pea tähendama, et kõik on Süürias korras või et Assad teeb kõike õigesti,“ lisas Putin.
Viimase küsimusena päris Bild, kas enne 2018. aasta jalgpalli MM-i tekib samasugune debatt demokraatia olukorra üle Venemaal, kui oli enne 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis.
Bild märgib selle peale, et pärast kahetunnist tõlkimist oli tõlk üsna väsinud ning tõlkis küsimuse ilmselt üsna kohmakalt, mille peale läks jutt korraks saksa ja vene keelele ning Bild küsis, kas vene keel on keerulisem kui saksa keel.
„Saksa keel on täpsem. Aga vene keel on mitmekülgsem, värvikam. Loomulikult võib seda rikkust leida ka suurte saksa kirjanike juures,“ vastas Putin.
Selle peale hakkas Putin spontaanselt saksa keeles peast lugema: „Ich weiß nicht, was soll es bedeuten, warum ich so traurig bin. Ein Märchen aus alten Zeiten, das kommt mir nicht aus dem Sinn.“ See on peaaegu täpselt Heinrich Heine 1824. aastal kirjutatud „Loreley“ algus, märgib Bild.
„Mis puudutab demokraatiat Venemaal, siis ma arvan, et võimudele meeldib rääkida „vabadusest“, et pesta elanikkonna ajusid. Demokraatia tähendab rahva võimu ning võimalust mõjutada valitsevaid parteisid. Venemaal on olnud piisavalt kogemusi üheparteisüsteemiga – me ei lähe sinna tagasi. Me arendame edasi ja viimistleme oma demokraatiat. Parlamendivalimisteks on nüüdseks muide heaks kiidetud 77 parteid. Enamik kubernere valitakse otse,“ rääkis Putin.
Bild tõi selle peale esile, et poliitilised tingimused Venemaal näivad Euroopa demokraatiast erinevat.
„Ei ole olemas ühtset, ülemaailmset demokraatiamudelit. Mida te demokraatia all mõtlete, erineb riigiti. See kontseptsioon on erinev Indias ja USA-s ja Venemaal või Euroopas. USA-s näiteks sai poliitik kaks korda ajaloos presidendiks, sest tal oli rohkem valijameeste hääli, vaatamata sellele, et tema konkurendil oli rohkem hääli kodanikelt. Kas see tähendab, et USA ei ole demokraatia? Loomulikult nad on. Ja mis puutub püüetesse kasutada ära sporti või jalgpalli MM-i Venemaal räpasteks poliitilisteks mängudeks: see on tõeliselt rumal ja vale. Isegi kui riikidel on mõnikord teineteisega probleeme, ei tohiks kunstid ja sport sellest kannatada. Kunstid ja sport on olemas selleks, et inimesi ühendada, mitte neid lahutada,“ ütles Putin.
