Ühe vitamiini tähtsust ei tohi pimedal ja külmal ajal mingil juhul alahinnata − see on D-vitamiin. Südameapteegi peaproviisori Triinu Entsik-Grünbergi sõnul toodab organism päikesevitamiiniks nimetatavat D-vitamiini tavaliselt ise päikesevalguse toimel. Ent kui muud organismile vajalikud vitamiinid saadakse mitmekülgse tervisliku toitumisega, siis D-vitamiini puhul ainuüksi sellele lootma jääda ei saa. „Kuigi mõned huvigrupid peavad vitamiinide manustamist siiani ebaloomulikuks, tuleks meil kõigil leppida tõsiasjaga, et organismi tuleb vastavalt vajadusele toetada ja turgutada,” lausus Entsik-Grünberg.

Perearst Külvi Peterson selgitas, et selgeid ja otseseid tundemärke, mis viitaksid D-vitamiini puudusele, justkui polekski. Ent teine selgitus kinnitaks kohe, et tundemärke on tegelikult rohkesti ja need kattuvad väga paljude sümptomitega: kurvameelsus, külmatunne, väsimus, unisus, haigustele vastuvõtlikkus jne. Kokkuvõttes kõik see, mida lühikeste päevade ja pikkade öödega sügistalv meile pakub. Kui napi kuue-seitsmetunnise valge aja jooksul pole üldse võimalik õues olla ja töö tähendab ainult tubast tegevust, siis on loomulik, et tekib sügismasendus. Paraku ei osata tavaliselt kahtlustada, et põhjus võiks peituda D-vitamiini puuduses.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega