Rootsi julgeolekupolitsei juht: Rootsi on ärganud

Kui Rootsi poliitikud, riigikaitseringkonnad ja meedia kogunesid nädala alguses riigi põhjaosas Sälenis iga-aastasele julgeoleku- ja kaitsepoliitikaalasele kõrgetasemelisele seminarile, oli üks nõutumaid külalisi Rootsi julgeolekupolitsei (Säpo) juht Anders Thornberg, kellega vestles ka Soome ajaleht Helsingin Sanomat.

Rootsi tõstis pärast Pariisi terrorirünnakuid novembris terroriohu viieastmelisel skaalal neljandale tasemele „kõrge“. Pärast seda on terrorism olnud pidevalt kõne all. Thornbergi sõnum Sälenis ei olnud eriti helge: olukorda jälgitakse igapäevaselt, kuid ohutaset ei ole seni põhjust langetada, vahendab Helsingin Sanomat.

„Rootsi ei ole erand. Me oleme Euroopa osa ja seega legitiimne sihtmärk. Midagi võib juhtuda millal iganes,“ ütles Thornberg.

Ohutaseme tõstmise taga olid Thornbergi sõnul ka näiteks luureandmed selle kohta, et terroriorganisatsioon Islamiriik kannab osa võitlusest üle Euroopasse ning et pagulasvooluga koos võib liikuda ka terroriste.

Rootsi peaminister Stefan Löfven ütles hiljuti, et Rootsi on olnud naiivne, mis puutub terrorismi ja selle tõrjumisse.

Thornberg märkis, et Säpo on püüdnud ohtudest avameelselt avalikkuse ees rääkida muu hulgas selleks, et saada vihjeid. Ta rõhutas, et just ennetav töö on terrorismi tõrjumisel keskse tähtsusega ja selle heaks tuleb veel rohkem teha.

„Rootsi on nüüd ärganud, aga see võttis kaua aega. Me oleme tundnud, et oleme väga üksi – mõnikord on tundunud, et hüüame üksi öös,“ ütles Thornberg Säpo kohta.

Me oleme tundnud, et oleme väga üksi – mõnikord on tundunud, et hüüame üksi öös.

Nüüd on tegemisel ulatuslik terrorismiseaduste reform. Thornberg usub, et muu hulgas kevadel jõustuv seadus, mis kriminaliseerib terrori eesmärgil ette võetavad reisid, hakkab võrdlemisi kohe välja paistma reisijate arvus. Valitsus kavatseb lisaks raskendada passide saamist, sest kardetakse nende kuritarvitamist. Uuritakse ka, kas võimudele tuleks anda võimalus kuulata pealt kahtlusaluste salajast internetiliiklust samamoodi, nagu praegu võib kuulata pealt telefone. Seda tehtaks niinimetatud troojalase viimisega kahtlusaluse arvutisse.

„Tehnika arenedes on sõnumiliiklus rakendustes ja mujal üha sagedamini krüpteeritud. Me ei saa enam tavalise telefonide pealtkuulamise abil sama palju informatsiooni. Seetõttu saadakse terrorirünnakuid kavandada ja neid võib toimuda,“ ütles Thornberg.

Rootsis tekitab seaduseelnõu küsimusi privaatsuse kaitse kohta. Thornbergi arvates tuleb asja hoolikalt kaaluda.

„On inimesi, kes tahavad teha nii ohtlikke kuritegusid, et inimeste elud on ohus. Riksdagi liikmetel on kohane mõelda, mis on sobiv kogus privaatsuse kaitset suhtes seda piirava tegevusega,“ ütles Thornberg.