Horvaatias algab tagaselja kohtuprotsess Eestis vangis istuva serbia sõjakurjategija üle

Horvaatias Zagrebi maakonnakohtus algab veebruaris kohtuprotsess tunnustamata sõjaaegse mässulise riigikese serblaste Krajina vabariigi endise presidendi, Eestis vanglakaristust kandva Milan Martići ja sõjaväe staabiülema Milan Čeleketići üle.

2003. aastast pärit süüdistuse järgi andsid käsu ja organiseerisid kaks meest raketirünnakud Zagrebile ning Horvaatia keskosa linnadele Karlovacile ja Jastrebarskole kättemaksuks Horvaatia armee operatsiooni eest 1995. aasta mais Lääne-Slavoonias, vahendab Balkan Insight.

Et Martić on Zagrebi-vastaste rünnakute eest juba 2008. aastal Haagi tribunalis süüdi mõistetud, süüdistatakse teda nüüd ainult Karlovaci- ja Jastrebarsko-vastastes rünnakutes. Čeleketićit süüdistatakse aga kõigis rünnakutes.

Zagrebis hukkus rünnakute tõttu seitse tsiviilisikut. Karlovacis ja Jastrebarskos inimohvreid ei olnud, kuid kahjustada said hooned.

Mõlemad mehed on kohtu all tagaselja, sest Martić kannab vanglakaristust Eestis ning Čeleketić elab Serbia Vojvodina piirkonnas Suboticas ja Belgrad ei taha teda välja anda.

Kohtuasja algus venis, sest süüdistust tuli muuta pärast seda, kui Martić mõisteti Haagi tribunalis 35 aastaks vangi kõigi mitteserblaste etnilisele väljapuhastamisele kaasaaitamises tema kontrolli all olnud aladelt ning raketirünnakutes Zagrebi vastu.

Tekkis ka küsimus, kas Martići üle saab tagaselja kohut mõista, sest Horvaatia võimud teavad, kus ta on.

Pärast seda, kui Eesti keeldus Martićit välja andmast, otsustas Horvaatia ülemkohus detsembris, et tema üle võib kohut mõista tagaselja.

Kui Martićile 2010. aastal esimest korda süüdistus esitati, eitas ta oma süüd.

„Ma leian, et see on tavaline provokatsioon ja ma ei aktsepteeri seda,“ ütles Martić.

Ometi kinnitas Martić teleintervjuus Horvaatia linnade vastase rünnaku päeval, et käsu nendeks andis tema. Haagi tribunalis oli see otsustav tõend.