Hawking: inimkond võib end järgmise saja aastaga ise hävitada
Hawking ütles, et: "Inimkond ähvardab lüüa ohtliku "omavärava"". Tema sõnul terendavad silmapiiril justnimelt need mitmed ohud, mille põhjustajaks oleme meie ise. "Teaduse ja tehnoloogia vallas tehtavad edusammud loovad üha uusi moodusi, kuidas asjad viltu võivad minna," ning toob välja justninmelt tuumasõja, globaalse soojenemise ja geneetiliselt muundatud viirused.
Professor Hawking astub tänavu üles BBC iga-aastases loengusarjas Reith Lectures, mis käsitleb mustade aukude teemalisi teadustöid, ning tema hoiatus oli esitatud vastusena publiku küsimustele.
Tema sõnul on inimkond võimeline ellu jääma vaid eeldusel, et suudame tulevikus rajada kolooniad ka teistel planeetidel.
"Kuigi mingi suure katastroofi toimumise tõenäosus planeedil Maa võib küll mis tahes aastal olla üpris madal, kasvab see oht aja jooksul märgatavalt ning järgmise tuhande või kümne tuhande aasta pärast on see juba vältimatu. Selleks ajaks peaks inimkond olema rännanud kaugemale kosmosesse ja teistele planeetidele, nii et katastroof Maal ei tähendaks veel terve inimkonna lõppu. Paraku aga pole võimalik kosmoses isemajandavaid kolooniaid rajada veel vähemalt järgmise saja aasta jooksul, seega tuleb meil sellel ajavahemikul olla väga ettevaatlik."
Võib tunduda pisut irooniline, et niivõrd väljapaistev teadlane nimetab teaduse edusamme uute ohtude üheks suurimaks allikaks. Hawking on varemgi esile tõstnud näiteks tehisintellektiga kaasneda võivaid ohte, muuhulgas seda, et tehisintellekt võib muutuda niivõrd võimsaks, et põhjustab inimrassi väljasuremise.
Loe lugu sellest, kuidas Stephen Hawking, Elon Musk, Noam Chomsky ja tuhanded teised kutsuvad valitsusi üles keelustama tehisintellektiga varustatud tapjaroboteid.
Kuid Hawking kinnitab siiski, et inimesed leiavad probleemiga toime tulekuks lahenduse.
"Me ei lõpeta edusammude tegemist ega võta tehtud samme tagasi, seega peame ohte endale teadvustama ja need kontrolli alla saama. Mina olen optimist ja usun, et suudame seda."
Kui professor Hawkingilt küsiti nõuandeid noortele teadlastele, ütles ta, et teadlased peaksid säilitama imetlustunde "meie tohutu ja keerulise" universumi vastu.
"Minu enda vaatenurgast lähtudes olen sündinud tõeliselt imelisel ajal, et teha teadustööd teoreetilise füüsika vallas. Pole midagi paremat sellest heureka-momendist, kui avastad midagi sellist, mida mitte keegi teine varem ei teadnud."
Kuid lisaks ütles ta, et tulevased teadlaste põlvkonnad peaksid olema teadlikud sellest, kuidas teaduslik ja tehnoloogiline areng maailma muudab, ning aitama ka laiemal avalikkusel seda mõista.
"Tähtis on tagada, et uued muutused viiksid inimkonda edasi õiges suunas. Demokraatlikus ühiskonnas tähendab see, et kõigil inimestel peaks olema põhiarusaam teadusest, et nad võiksid tuleviku kohta langetada informeeritud otsuseid. Andke seega selgesõnaliselt edasi, mida püüate teaduse abil saavutada, ning kes teab, ehk hakkate ka ise seda mõistma."
Alates ajast, kui professor Hawkingil diagnoositi motoneuroni haigus, on tema otsusekindlus üle saada oma puude põhjustatud tohututest füüsilistest raskustest andnud alust imetlemiseks ja imestamiseks inimestele üle kogu maailma. Tema tütar Lucy on ajakirjanik ja mitme raamatu autor, kes on kirjutanud koos professor Hawkingiga teaduseraamatuid ka lastele. Tal paluti selgitada mehe tarmukust.
"Minu arvates on ta tohutult kangekaelne inimene ning tal on vägagi kadestusväärne võime kõigest hoolimata edasi pürgida. Ta suudab ära kasutada kõik oma jõuvarud, kogu oma energia ja kõik oma vaimsed võimed ning rakendada neid selle edasipürgimise eesmärgi täitmiseks," ütles ta.
"Kuid ta ei pürgi ainult eluspüsimise, vaid millegi enama saavutamise nimel. Ta teeb erakordset teadustööd, kirjutab raamatuid, peab loenguid, innustab neurodegeneratiivsete ja muude puuetega inimesi, on võrratu pereinimene, sõber ja kolleeg ning suhtleb aktiivselt sõpradega üle kogu maailma."
Allikas: BBC Science
Tõlkis: Joonas Orav
