"Kui aga Lätis olid teed puhtad, siis Eestis algas mingi põrgu - lörts, mis maha sadades koheselt jäätus, väga libe ja väga kehv nähtavus... seda nimetatakse ilmselt jäävihmaks," kirjutas Tsarjov.

Teelt väljasõitmise ajal vedas, et tee ääres polnud puid ega midagi muud, mille vastu buss oleks saanud sõita. Tema ise oli turvavööga kinni ja tal vedas, polnud ühtegi kriimu, isegi asjad olid terved. Paljudel teistel nii hästi ei läinud.

Kuna buss vajus külili paremale poole, hakkasid vasakult poolt inimesed paremale langema, sest peaaegu keegi polnud turvavööga kinni. Enamik reisijaid said põrutusi, marrastusi ja väiksemaid haavasid.

Kolm inimest said eriti tõsiselt kannatada. Üks murdis roide, üks suruti istme ja lume vahele, ühel mehel aga rebenes käsi küljest. Kaks kinni jäänud inimest karjusid meeletult. "Kõige halvem oli näha inimese kannatusi, kui sa ei saa teda kuidagi aidata," kirjutas Tsarjov.

Nad proovisid kinni jäänud inimesi lahti päästa, aga ei suutnud. Ka kohalesabaunud päästjad proovisid 30 minutit ja ei saanud inimesi vabaks. Käe kaotanud mees oli kogu aja teadvusel. Päästjad pidid lõpuks bussi õhkpadja toel üles tõstma.

Bussijuht oli tema sõnul lätlane, bussijuhtide vahetus pidi toimuma Narvas, kuhu buss ei jõudnud. Linnadevaheliseks sõiduks mõeldud hiiglaslik Skania buss tundus olevat suhteliselt uus. Enne sõidu algust paluti kõigil turvavöö kinnitada. Õnnetuse põhjuseks oli ta hinnangul teeoludele mittevastav sõidukiirus. Raskete vigastuste põhjuseks oli ta hinnangul see, et peaaegu keegi polnud turvavööga kinni, hea, et buss oli pooltühi.

Ta tänas Eesti politseid ja päästjaid, kes saabusid kiirelt sündmuskohale. "Nad pidasid end väga viisakalt ja korrektselt üles, aitasid kõiki, andsid tekke, lubasid oma autodesse soojenema," kirjutas Tsarjov, kelle sõnul oli väljas väga külm ja tuul oli väga tugev, nagu orkaan.