Kohus määras Segerile katseaja selle aasta 23. novembrini, mil lõppeks talle mõistetud karistuse kandmine. Katseajal peab Seger alluma kriminaalhooldusele, mis tähendab käitumiskontrolli nõuete ja kohtu määratud lisakohustuste täitmist. Ta ei tohi katseajal tarvitada alkoholi. Samuti peab Seger hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vabanemist asuma tööle või võtma end töötukassas arvele ja osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Viimase läbimisega on Segeril võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldavad maandada uute kuritegude toimepanemise riske, teatas Tartu maakohus.

Kohus leidis, et kuigi Segeri toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked, on seni ärakantud rohkem kui kuue aasta pikkune vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma.

Seger kannab pikaajalist vangistust oma esimese kriminaalkaristusena. Vanglas olles on ta läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud erialad ja töötanud ning praegu osaleb ta taasühiskonnastavatel vestlustel. Vabanemisel on Segeril olemas kindel elukoht ja lähedaste igakülgne toetus, samuti kindel töökoht.

Kohus leidis, et õiguskorra kaitsmise huvides on oluline tagada Segeri tulemuslik taasühiskonnastumine. Seda võimaldab tema praegu tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos järelevalve teostamisega.

Segeri ennetähtaegset vabastamist toetasid nii vangla kui ka prokurör.

Mikk Seger mõisteti 19. oktoobril 2009 riigikohtu otsusega süüdi sõidukijuhina tahtliku liiklusnõuete rikkumisega kolme inimese surma ja ühe inimese raskete tervisekahjustuste põhjustamises. Segerile mõisteti seitsme aasta ja kuue kuu pikkune vangistus, millest kuus kuud oli ta ära kandnud juba eelvangistuses. Ülejäänud, seitsmeaastase vangistuse kandmist alustas Seger 23. novembril 2009 ja tema karistusaeg lõppeb selle aasta samal kuupäeval.

Menetlusosalised saavad reedest kohtumäärust vaidlustada 15 päeva jooksul selle teadasaamisest.