LA Times päris Eestilt aru, miks me nii vähe Islamiriigi-vastasesse võitlusse panustame
Kõige valjuhäälsem kriitik on olnud USA kaitseminister Ashton Carter, kes eelmisel kuul kurtis, et mõned liitlased ei tee piisavalt või ei tee üldse midagi, vahendab Los Angeles Times.
Pentagoni planeerijate sõnul on vaja rohkem koalitsioonivägesid ja muud abi enne, kui Iraagi väed võivad tagasi võtta Islamiriigi välja kuulutatud pealinna Iraagis, Mosuli. Palju väiksema linna Ramadi tagasivallutamine võttis aega kuid kauem, kui USA lootis.
President Barack Obamale kanti neljapäevasel kohtumisel julgeolekunõunikega ette plaanidest tugevdada sõjalisi ja diplomaatilisi jõupingutusi kõigil rinnetel.
Riigisekretär John Kerry sõidab teisipäeval Rooma, et saada kahelt tosinalt koalitsiooniriigilt suuremat toetust. Kaks nädalat hiljem suundub Carter Brüsselisse, et õhutada 26 riigi kaitseministreid saatma rohkem väljaõpetajaid ja nõunikke, andma rohkem toetus- ja luurelennukeid, saatma rohkem relvi ja laskemoona ning suurendama üldse oma rolli sõjas.
Vähemalt ühele riigile on sõnum kohale jõudnud. Hollandi valitsus teatas reedel, et Hollandi lennukid alustavad õhurünnakuid Süüria idaosas ja Iraagis.
Los Angeles Times toob esile, et USA õlul on seni olnud kõige suurem koorem. USA lennukid on läbi viinud 68 protsenti 6655 õhurünnakust Iraagis ja 94 protsenti 3305 õhurünnakust Süürias alates 2014. aasta augustist.
Koalitsiooni liige Eesti on aga Los Angeles Timesi teatel andnud 12 miinipildujat, 480 püssi ja püstolit ning üle miljoni ühiku laskemoona.
„Me oleme väike maa, nii et me ei saa olla igal pool,“ ütles Eesti diplomaat Kairi Saar-Isop Los Angeles Timesile. „Me peame olema väga valivad selles, kuidas me aitame.“
USA ajaleht päris sama moodi aru ka Sloveenialt, Leedult, Luksemburgilt ja Montenegrolt.
