Haruldased kaadrid Konstantin Pätsist
Salvestis Konstantin Pätsi kõnest ja 21. juuni riigipöörajatest on ainus neist sündmustest säilinud helidokument. Seni oli võimalik 21. juunil Kadriorus toimunu kohta saada infot vaid toonastes ajalehtedes kirjutatu ja hiljem kirja pandud vastuoluliste mälestuste põhjal. Ringhäälingu poolt tehtud helisalvestis kuulutati juba aastakümneid tagasi lootusetult kadunuks, teatas rahvusarhiiv.
Esitlusele tuleval salvestisel, mida peeti aastakümneid samuti hävinuks, püüdis president Kadriorgu kogunenud rahvahulgaga dialoogi astuda, mis jõuliste vahelehüüete tõttu nurjus ja kõnelejal tuli lossi rõdult lahkuda.
Huvipakkuvat ja avalikkusele täiesti tundmatut materjali jätkub Rootsi Eestlaste Liidu kogus veelgi. Filmilintidel saab näha president Konstantin Pätsi lähikondlastega Oru residentsis ja Toila rannas 1939. aasta suvel. Samuti on jäädvustatud Tallinna linnapilti pärast märtsipommitamist 1944. Ajaloo traagilisi keerdkäike peegeldav filmimaterjal jätkub eestirootslaste lahkumisega Haapsalu sadamast ja olustikukaadritega eestlaste põgenikelaagrist Lõuna-Rootsis. Elu paguluses kajastavad filmilõigud Stockholmi Eesti Gümnaasiumi lõpueksamitest ja lõputunnistuste kätteandmisest aktusel.
Lisaks filmidele tulevad esitlusele mõned haruldased helisalvestised aastatest 1940–1953. Avasõnad Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloo teise trüki esitlusel Rootsis lausus kiriku- ja haridustegelane Johan Kõpp. „Olgem kindlad lootuses ja teos,“ rõhutas Eesti Vabariigi 32. aastapäeva piduliku aktuse kõnes Stockholmi Kontserdisaalis 1950. aastal riigitegelane August Rei. Helilindilt „Siuru jutud“ on võimalik kuulda Marie Underi ballaadi „Kotermann“ autori esituses.
Paljude nimetatud filmide ja helisalvestuste autor on Harald Perten. Harald Perten (8. aprill 1913, Tallinn – 5. mai 1992, St. Gallen, Šveits) oli eesti põllumajandusteadlane ja teraviljakeemik. Põhitöö kõrvalt tundis ta suurt huvi filminduse ja fotograafia vastu ning on jäädvustanud palju kultuurilooliselt huvitavat materjali. Harald Perteni filmi- ja heliarhiiv korrastati koostöös Rootsi Eestlaste Liiduga.
Filmide digiteerimist toetas Rahvuskaaslaste programm. Rootsi Eestlaste Liidu audiovisuaalkogu jääb hoiule Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks Rahvusarhiivi andmebaasis FIS.
4. veebruaril kell 15.30 Tallinna Ülikooli SuperNova kinos toimuval üritusel jagavad kommentaare ajaloolane dr. Ago Pajur ning Rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivkonsultant Pearu Tramberg ja heliarhivaar Paavo Annus. Rootsi Eestlaste Liidu esindajana on kohal Jüri-Karl Seim.
