Gert Jostov: toimiv majandus on nagu hüljatud lehm, mis annab palju piima
Isegi Põhjamaad ei ole nii stabiilsed kui esmapilgul paistavad. Nokia tõus ja langus on läbi raputanud ka teised Soome majandussektorid.
Kui Nokia hiilgeaegadel tundus, et metsa- ja paberitööstust pole soomlastele justkui enam vajagi, siis nüüd on baastööstus ja vana majandus Soomele nagu vanaisa metsatalu, kuhu saab elama kolida, kui linnamaja või -korter on maksejõuetuse tõttu haamri alla läinud. Kus muid kulusid peale elektri ei ole ja sedagi pole rahapuudusel ülearu vaja.
Baastööstus on väga oluline ja on hea, et see on omasoodu edasi arenenud, kuid väga oluline on aidata kasvada ka moodsatel äridel. Ja selleks on vaja riigi abi.
Me räägime siiani, kui äge e-valitsus meil on, mis on tänaseks pigem hügieenitase kogu maailmas, kuid selle kõrval oleme „hüljanud” 95% majandusest, mis toimib ja tegutseb. Sest n-ö päris majandus on nagu hüljatud lehm, mis annab tõeliselt palju piima.
Eesti ülesanne peab olema kasvuvõimaluste otsimine. Kui meil on mõni hea idee, siis tuleb püüda see ellu viia. Ettevõtted pingutavad kasumi nimel kõvasti, isegi kui seda väga ei tule, kuid meil on vaja ka riiklikku mõtteviisi, mis näeb majandust avaralt ja tervikuna.
Me peame Soomega liituma
Majanduse alus on esmaklassiline infrastruktuur, selle arengu peamine võti, mis tagab logistika. Täpsemalt öeldes, meil on vaja silda Soome.
Veel täpsemalt: tunnelit, mis ühendaks Eesti ja Soome üheks riigiks, territooriumiks. Rail Balticust on vähe, kui meil ei ole tunnelit Soome. See on Eesti äri arenguks ja kasvuks praeguses seisus väga oluline. Sest Venemaa turg on küll suur ja ahvatlev, kuid teadmatus ning ootamatused selle vallutamisel võivad kestma jäädagi. IT-äri suudab liikuda mööda õhku, kuid palgid ei suuda.
Kuid rääkides IT-turust ja kasvuvõimaluste kiirendamisest, siis on sama tähtis nagu otseühendus Soomega ka ühtne digitaalturg Soome ja tegelikult kogu Euroopa Liidu liikmesriikidega. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakaal Eesti majanduses on praegu umbes 5%, kuid väga oluline on välja mõelda, kuidas tõsta see 10 protsendile.
Transiidist on palju õppida – iga liiter või tsistern, mis Eestist läbi voolab, jätab midagi torude külge, annab tööd, kasvatab majandust. Nagu ütles Tallinki üks omanikke Ain Hanschmidt ühes hiljutises intervjuus: majandust ei arenda, kui sinna ei investeerita.
„Makroökonoomiliselt vaadates ongi Eesti majanduse üks probleem see, et pangad annavad küll laenu hästi, aga investeeringuid tehakse ikkagi vähe. Miks Tallink on edukas? Üle kahe miljardi euro on laevadesse investeeritud ja tänu sellele on ettevõte jõuline. Kui sa neid ei tee, siis ei tule ka kasumit," märkis Hanschmidt.
Ettevõtete investeeringutest jääb väheks, investeerima peab ka riik. Eestit ja Soomet ühendab ka sarnane keel, mis on väga paljudel eestlastel teinud Soomes töö saamise palju lihtsamaks. Prantsusmaal eesti aktsendiga rääkides tööd ei saa. Soomes aga küll.
Ettevõtjad maksavad niikuinii kõik kinni!
Poliitikud räägivad uuest Põhjamaast, kuid nad ei tea teed Põhjamaadesse. See tee on lihtne – mere alt. Me saame Soome ka läbi Venemaa – nii otsesõnu kui ka kaudselt, kuid see meid ei rahulda. Meil on vaja kasvatada turgu ning Soomega liitumine aitab seda kindlasti kasvatada olulisel määral, võib-olla mitu korda.
Soome on hea eeskuju, kuidas saavutada erakordset edu tehnoloogiavallas (näiteks Nokia), kuid ka kurb eeskuju sellest, mis saab siis, kui sealt õhk välja läheb.
Me peame oma konkurentsieelised ära kasutama. Paljut saab teha koos Soomega, kui me saame päriselt „uueks Põhjamaaks” – läbi merealuse tunneli. Infrastruktuur on peamine, mida ärisektor riigilt ootab. Äri jätke meie mureks, maksame kõik kinni – maksudega.
