Pärnu Eliisabeti kirik laguneb, hoone küljest kukub suisa eluohtlikke telliseid
18. sajandil, täpsemalt aastal 1747 valminud Eliisabeti kirik Pärnus on oma räämas välimusega juba pikka aega möödujate silma riivanud. Nüüd pudeneb vanalinna kõige tihedama liiklusega tänavale lahmakaid kivitükke ja telliseid. Tänahommikusel kriisikoosolekul tõdeti, et tegelikult puudub Pärnu linnal, kirikul ja ka muinsuskaitseametil kontseptsioon, kuidas olukorrale lahendus leida.
Delfi kaastöötaja märkis, et seis hoonega on väga nutune. Ta viitas, et kuna kirik on küllalt kõrge, siis võib kukkuv kivi kukkuda või põrgata hulga kaugemale. „Mu lapse koolitee läheb sellest kirikust mööda, nii et paneb ka lapsevanemana muretsema,“ sõnas ta.
Pärnu praost, koguduse õpetaja Enn Auksmann ütles Delfile, et kõikvõimalikke ettevalmistustöid kiriku põhjalikuks restaureerimiseks on tehtud viimased kümme aastat. „Kõik fassaadist kuni katuseni vajab remonti,“ märkis Auksmann ja lisas, et üksnes katuse täielik väljavahetamine maksaks 400 000 eurot. Hiljutine karniisitükkide pudenemine on Auksmanni sõnul märk kiriku üldisest olukorrast.
Katuse remondiks vajaliku 400 000 eurot saaks Auksmanni sõnul annetustena kokku umbes 300 aastaga. Reaalne olukord on aga selline, et kogudusel pole raha isegi tõstukiga lahtiste kivide eemaldamiseks ja turvavõrkude paigaldamiseks. Sellise vähem kuluka lahenduse pakkus täna kriisikoosolekul välja muinsuskaitseamet.
Muinsuskaitseametil on spetsiaalne programm „Pühakodade säilitamine ja areng“, kust kirikud restaureerimistoetust saavad taotleda. Seni pole aga Eliisabeti kirikul hädavajalike tööde tegemiseks sealt raha saada õnnestunud. „[Sel aastal] oli neil sees taotlus kiriku katuse restaureerimiseks,“ rääkis Delfile muinsuskaitseameti pühakodade programmi koordinaator Sille Sombri, kelle sõnul allkirjastatakse täna käskkiri, mille järgi ei saa kirik toetust aga ka tänavu.
Toetuse saamiseks esitati programmi sel aastal kokku 150 taotlust, mille kogusumma oli üle 3,2 miljoni euro. „Meie investeeringute eelarve on 660 486 eurot. See paneb juba meie võimalused paika,“ nentis Sombri ja märkis, et üksnes Pärnu Eliisabeti kiriku ligi 317 000-eurone taotlus oli ligi pool kogu toetuste eelarvest.
Avariilisi kirikuid on Sombri sõnul üle Eesti väga palju. „Taotluste hindamisel arvestatakse peamiste kriteeriumitena seda, et programmi raames pooleli olevad tööd saavad lõpetatud, samuti hinnatakse pühakodade avariilisust, sh kavandavate tööde edasilükkamatut iseloomu ja olulisust hoone säilimisel, ja kultuuriväärtust. Oluliseks kriteeriumiks on ka taotluse koht oma konfessiooni taotluste pingereas ning taotluse oma- ja kaasfinantseeringu suurus,“ lisas Sombri.
