Kohtla-Järve veevärgita linnaosas tõusis tünnivee hind

Kohtla-Järve Oru linnaosa jäi veeta 2013. aasta jõulude ajal, kui linnaosa veevärk töötamast lakkas. Joogivett hakati seepeale kohale vedama tünnides. Möödunud on kolm aastat, aga olukord pole muutunud: piirkonna elanikud käivad vee järel oma ämbrite ja kanistritega, uue veevärgi ehitamise tähtaega on aga aasta võrra edasi lükatud. Üks muutus on siiski toimunud: vesi on kallimaks läinud.

„Palun aidake meil lahti harutada ebaõiglus, mis seisneb järgmises. Meie, Oru küla elanikud saime kätte veearved ja saime teada, et nagu kõikjal, on ka meil tõusnud vee hind. Küll aga igal pool tehti ära remont ja vahetati välja torustik. Meile orukatele – vähe sellest, et ei tehtud remonti ega torude vahetust –, lubati 2015. aasta sügiseks ehitada uus veevärk, kuid seda ei ole siiamaani tehtud. Me ei ole seda kätte saanud, aga vee hind on tõusnud 2,14 euroni. Joogivesi veetakse meile siiamaani kohale tünnis,“ kirjeldas Delfi lugeja muret.

Kohaliku veefilrma Järve Biopuhastus juhatuse esimehe Vladislav Korzanovi sõnul on veetorustiku ehituse edasilükkumise põhjused objektiivsed ning korraldatud on uus hankekonkurss ja nimetatud ka uus torustiku käikulaskmise tähtaeg: tänavuse aasta sügis.

Kuid kus on loogika preagu: seal, kus vesi jookseb kraanist, on veel sama hind kui seal, kus seda veetakse tünnides? „Loogika on selles, et me hakkame selle linnaosa elanike taotlust läbi vaatama ja meil on selleks 30 kalendripäeva. Vaatame läbi, vastame, võtame kasutusele mingisugused meetmed. Sõltumata sellest, kas veame vett tünnidega või mitte, on vee hankimisel ja puhastamisel ka oma väärtus,“ sõnas Korzanov.

Kui Oru elanike taotluse läbivaatamise käigus leiame, et on võimalik ja õiglane ebaadekvaatset veevarustust Oru linnaosa elanikele kompenseerida ja juhatus selle otsuse heaks kiidab, siis nii teemegi.

Korzanov ei eita siiski, et ebaõigluse element võib olukorras, kus „kaevul käima“ sunnitud inimesed maksavad vee eest sama hinda kui need inimesed, kellel vesi voolab kraanist, olemas olla. „Selleks mul ongi vaja 30 päeva, et aru saada, on see õiglane või ebaõiglane. Jah, Oru elanikel ei ole mitmete asjaolude kokkulangemisel võimalik vett kraanist saada ja osa nendest asjaoludest puutuvad meie ettevõttesse,“ möönas ta.

Kes täpselt otsustas, et inimesed, kes ei saa täisteenust, peavad täisteenuse eest maksma, nagu kõik teisedki? „Konkreetselt otsustas seda konkurentsiamet. Kui Oru elanike taotluse läbivaatamise käigus leiame, et on võimalik ja õiglane ebaadekvaatset veevarustust Oru linnaosa elanikele kompenseerida ja juhatus selle otsuse heaks kiidab, siis nii teemegi,“ kinnitas ta.

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov sai kentsakast olukorrast teada Delfi käest ning nõustus, et tegemist on ebaõiglusega. „Oru on Kohtla-Järve linna osa, sellepärast ongi seal hinnad sama puuga määratud, nagu ülejäänud linnas,“ selgitas ta. „Ei, see ei ole õiglane,“ kinnitas Solovjov ja lisas, et orukatele oleks pidanud vee andma tasuta või vähemasti soodustusega. Samuti lubas linnapea kohtuda Järve Biopuhastuse juhatuse esimehega ning püüda olukorrale ühiselt lahendust leida.