Andres Metsaoja: vajame omavalitsusi, mis suudaks käituda terviklike majandusüksustena
On selge, et täna ellu viidav reform kujundab meie halduskorraldus järgmised paarkümmend aastat ning peab seetõttu vaatama kaugemale tulevikku omavalitsustes praegu ja paari lähema aasta pärast valitsevast olukorrast.
Reformi õnnestumise eeldus on moodustada omavalitsused maakonna baasil ning anda neile üle praegu omavalitsuse ja riigi täidetavad ülesanded koos vastava tulubaasiga. Mingit kahetasandilist omavalitsussüsteemi ei kanna Eesti välja. Meil ei ole vaja luua lisabürokraatiat, vaid tagada omavalitsused, millel on tugev tulubaas ning mis suudaksid käituda terviklike majandusüksustena. Ainult siis saame kindlustada, et omavalitsusel on piisav võimekus oma tegevust strateegiliselt kavandada ja juhtida ning omavalitsus on tugev ja jätkusuutlik.
Valitsus on pannud paika kriteeriumid et haldusreformi eesmärgiks on 11 000 elanikuga omavalitsused. 5000 elanikku omavalitsuse on miinimum, kuid see ei ole ambitsioon, millega võiks leppida. Eksperdid on nimetanud toimiva omavalitsuse suurusena 11 000 elanikku - sellise hulga inimeste puhul on koolide, kaupluste, arstiabi ja ühistranspordi tegevust võimalik jätkusuutlikult korraldada. Need arvud ei ole kivisse raiutud, kuid näitavad selgelt, et omavalitsus peab olema piisavalt suur, et oma tegevust ja arengut strateegiliselt kavandada, siis on tal ka arengupotentsiaali ning võimekust olla tugev ja atraktiivne elu- ja töökoht.
Omavalitsuste tugevdamisele aitab kaasa osade riigi ülesannete - näiteks teedevõrgu, ühistranspordi, kutsehariduse - andmine omavalitsustele koos tulubaasiga. Põhjamaades on omavalitsuste otsustusõigus ja ülesannete maht kordi suurem, omavalitsus täidab ka meie PRIA analoogi ja veterinaarameti ülesanded rääkimata ühistranspordi korraldusest. Kui soovime omavalitsusi tugevdada, peab neil olema rohkem otsustusõigust. Ka kohaliku ettevõtjaga suhestumine annab piirkondadele elujõudu juurde - aitab korraldada koostööd omavalitsuse asuvate ettevõtetega, kindlustada oma piirkonna ettevõtetele tööjõud ning elanikele töö. See kõik on jällegi võimalik, kui omavalitsusel on piisav tulubaas, mis võimaldab pikaajalist planeerimist.
Inimesele on kõige enam kasu omavalitsusest, mis hõlmab tema ja tema perekonna toimepiirkonda. See tähendab, et elu- ja töökoht ning koolid-huviringid asuvad ühe omavalitsuse piires. Tööandja ei saa tegutseda seal, kus pole tööjõudu, seepärast liiguvad suuremad tööandjad ikkagi tõmbekeskustesse või nende lähedusse. 73 protsenti maapiirkondade elanikest ei tööta täna oma koduvallas. Reaalselt töötab enamik maapiirkondade elanikke maakonna- või suuremates tõmbekeskustes. Inimestena oleme me oma igapäevastes toimetamistes ammu haldusreformi ära teinud ja liigume pidevalt üle vallapiiride, oodates, et ka kohalik võim sellele arengule järgi jõuaks.
Haldusreformiga tuleb edasi liikuda jõuliselt ja moodustada sellised omavalitsused, mis ka tegelikult suudavad inimeste probleeme lahendada, areneda koos tööandjate ja muutuva keskkonnaga. Tänane reaalsus on, et suurematel omavalitsustel on võimalusi ja ressursse palju enam kui väikestel, maksude ümber jagamisega olukorda ei muudaks - kui inimesi on vähe, on ka tulu vähe, kui inimesi on rohkem, on ka omavalitsus tugevam.
