Urmas Reinsalu: pronksiöö ajal liitusid tuhanded inimesed abipolitseiga, mitte ei hakatud tänaval ise korda looma
Kui oli pronksiöö, kanaliseerus tuhandete meeste ja naiste soov kaitsta Eestit abipolitseiga liitumiseks, mitte ei hakatud tänaval ise korda looma. Läbisin samuti need ühepaevased kiirkursused. Olen kindel - kui meil peaks tekkima mõni muu sisejulgeoleku kriis, tulevad inimesed samamoodi appi.
Täna ei ole meil Eestis füüsilist immigratsioonikriisi, millega politsei toime ei tuleks. Kriis on poliitikute memodes ja televiisori-uudistes, mitte Tallinna tänaval. Seega on Eestis selle algatuse motiivid ennekõike ideoloogilised ja nii tuleb seda võtta. Kuid õigusriigis ei saa korrakaitse olla ideoloogilisel alusel selektiivne.
Vabatahtlikkusel on korrakaitses oma koht nagu naabrivalvel. Me muutuksime kiiresti ja õigusega murelikuks, kui näiteks Kohtla-Järvel passitaks naabrivalve sildi all kaitseliitu kuuluvate eestlaste kodusid.
Pagulaskriis on toonud Eestisse mure ja hirmu tuleviku pärast ja see on igati mõistetav. Hirmu tundvaid inimesi tuleb kaitsta ja julgustada. Kuid paanika pole kindlasti kapital, mille pinnalt pürgida teisi inimesi kaitsma.
Seega sõltub selle projekti tõsiseltvõetavus usalduslikest suhetest politseiga ja erilist usaldust see initsiatiiv pole just äratanud just hämara ideoloogilise konteksti tõttu. Eesti on demokraatlik riik. Igaühel on õigus koguneda ja oma meelsust väljendada ja siin riik ei sekku, kui ei plaanita õigusrikkumisi.
Panen südamele - seda algatust pole ka ajakirjandusel mõtet teha põnevamaks asjaks, kui see on. Eestis on tegemist Facebooki grupiga ja kindlasti pole mõistlik luua paanikat, et kaitsevaelased ja kaitseliitlased liituvad selle liikumisega „suurel kiirusel ja hulgakaupa“. Me kõik peame tajuma vastustust asjadest kõnelemisel ja nende võimendamisel.