Selgus uusi andmeid Olof Palme mõrva kohta
Dahlsten jutustab ajalehe Dagens Nyheter arvamusloos uuest informatsioonist mõrva kohta. Need on teda veennud Petterssoni süüs. Palme tapeti 1986. aasta 28. veebruaril, millest möödub pühapäeval 30 aastat, vahendab Helsingin Sanomat.
Dahlsten jutustab muu hulgas Stockholmi vanalinnas asuva kantseleihoone töötajalt saadud telefonikõnest. Hoonet kasutati varem valitsuse töö jaoks. Töötaja rääkis Dahstenile, et Pettersson tuli paar aastat enne mõrva sinna ning küsis Palme harjumuste kohta ja selle kohta, kui tihti ta kantseleihoones käib.
Vestlus Petterssoniga viis Palme mustamiseni. Seetõttu ei söandanud töötaja juhtumist varem rääkida. Ta ei tahtnud tulla avalikkuse ette isikuna, kes pilkas peaministrit koos tema mõrvariga.
Dahlsten räägib ka, et tema poolt usutavaks peetava allika teatel tegutses Christer Pettersson „pommimehena“ tuntud ja eluks ajaks vangi mõistetud kurjategija Lars Tingströmi heaks palgamõrvarina. Tingström oli Palme suhtes vaenulikult meelestatud ning viis oma mõtted ellu Petterssoni kaudu ja tegi talle ülesandeks Palme tappa.
Seda ütles telefoni teel Dahlstenile tema tuttava lähedane isik. Dahlsten kirjutab siiski, et ei saa olla kindel selles, et jutustaja oli just see, kellena ta end esitles või et ta tegutses omal algatusel. Helistaja on nüüdseks surnud.
Jutustuse järgi oli Tingström mõrja ajal Petterssoni selle töö pealt maha võtnud, sest tema narkootikumide tarvitamine oli halvemaks läinud. Nähes Palmet mõrvaõhtul kino Grandi juures otsustas Pettersson siiski Palme tappa, sest vajas raha narkootikumide jaoks.
Dahlsten kirjutab, et kõigil on aeg uskuda, et tegu oli kodumaist päritolu ning selle juured oli Palme-vastases vihas, mis oli 1980. aastatel laialt levinud.
Pettersson mõisteti Palme mõrvas 1989. aastal korduvalt süüdi, aga võttis oma tunnistuse seejärel tagasi ning ütles, et tegi seda raha eest.
Petterson suri 2004. aastal.
