Tegemist on juba kolmanda sellise hoiatusega kuu aja jooksul.

Paljud alliansi võtmetähtsusega liikmed on endiselt takerdunud oma „õõnsaks muutunud“ sõjavägede „kroonilisse alarahastatusse“ ja „kriitilistesse puudujääkidesse“, öeldakse Atlandi Nõukogu raportis. Saksa Bundeswehris on näiteks 31 helikopterist Tiger vaid kümme kasutusvalmis ning 406 jalaväe lahingumasinast Marder liigub vaid 280. Teised alliansi liikmed pole lihtsalt teinud piisavalt oma kaitsepositsioonide ida poole nihutamiseks.

Putin võtab tõsiselt ainult sümboolseid käike, kui sellel sümboolikal on omaette kaal.

Suurbritannia puhul oleks aga brigaadi, rääkimata diviisi usutavas valmisolekus lahinguväljale saatmine suur väljakutse, märgib Briti maavägede endine staabiülem Shirreff.

Financial Times tuletab meelde RAND Corporationi jaanuaris avaldatud modelleeringut, mille järgi vallutaks Venemaa Tallinna ja Riia 60 tunniga.

8. veebruaril avaldas raporti aga European Leadership Network, milles kutsuti üles paigutama alaliselt vägesid piiririikidesse, et hoida ära Moskva riskantne käitumine.

„Mitteusutavad kaitsealased jõupingutused ei avalda Putinile muljet,“ kommenteeris Prantsuse valitsuse endine riigikaitsenõunik ja praegune strateegiliste uuringute rahvusvahelise instituudi juht François Heisbourg. „Putin võtab tõsiselt ainult sümboolseid käike, kui sellel sümboolikal on omaette kaal.“ Heisbourg’i sõnul ei näi NATO praegustel plaanidel sellist kaalu olevat.

Moskva strateegilise väärarvestuse oht on suurem nii kaua, kuni NATO hoiak on ebakindel, lisas Heisbourg. „Jutt peab käima alaliselt kohal olevatest sõduritest ja üsna palju rohkemast varustusest, kui praegu on plaanitud.“ Heisbourg’i sõnul oleks vaja samasuguseid jõude nagu külma sõja ajal Lääne-Saksamaal.