Breivik süüdistab Norra riiki Euroopa inimõiguste konventsiooni kahe pügala rikkumises. Üks keelab inimese ebainimliku ja alandava kohtlemise või karistamise ning teine garanteerib õiguse era- ja pereelu ning kirjavahetuse puutumatusele.

Julgeolekukaalutlustel peetakse kohtuistungeid Skieni vanglas umbes 130 kilomeetri kaugusel Oslost edelas, kus Breivik ka oma karistust kannab.

Pärast kuritegusid on Breivik olnud üksikvangistuses ning tema kontaktid välismaailmaga on olnud rangelt kontrollitud.

Breiviki posti loevad vanglaametnikud läbi, et takistada tal „äärmuslaste võrgustiku“ loomist.

Breivikile määrati 2012. aasta augustis maksimaalne 21-aastane vanglakaristus kaheksa inimese tapmise eest pommiplahvatusega Oslo valitsushoone juures ning 69 inimese, peamiselt teismeliste mõrvamise eest Norra tööpartei noortelaagris Utøya saarel.

Breiviki vanglakaristust saab pikendada, kui teda endiselt ühiskonnale ohtlikuks peetakse.

Breivik on varem on elutingimusi vanglas piinamisega võrrelnud. Advokaat Øystein Storrviki sõnul teeb isolatsioon talle selgelt kahju.

„Üks peamisi asju, mida ta tegi, oli õppimine ja ta on selle nüüd lõpetanud ja ma tunnen, et see on märk, et isolatsioon on olnud negatiivne tema psühholoogilisele tervisele,“ ütles Storrvik.

Norra peaprokuratuur on aga kinnitanud, et Breiviki elutingimused vanglas on kindlalt konventsiooniga lubatu piires.

Breivikil on ligipääs kolmele kongile: üks on elamiseks, teine õppimiseks ja kolmas füüsilisteks harjutusteks. Tal on televiisor, internetiühenduseta arvuti ja mängukonsool. Ta võib ise süüa teha ja pesu pesta.