Vabaerakond: Soome ja Norra kogemusi arvestades vajame Eesti-Vene piiri kaitset

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on põgenike suunamine Venemaa poolt Eesti piirile Norra ja Soome näite varal reaalne oht, mille ohjamisega võivad Eestil tekkida tõsised raskused. Vabaerakonna saadikud esitasid täna Riigikogus peaministrile sellekohase arupärimise.

„Alates 2009. aastast on Eesti piirivalvet järjest kokku tõmmatud. Kui Kreml peaks otsustama Eestit proovile panna ja suunab meie piirile sadu asüülitaotlejaid, siis meie piiratud võimekus annab endast kohe teada – taotlusi ei suudeta kiiresti menetleda ning Eesti-Vene piiri füüsiline valvamine võib kohati ebaõnnestuda. Kui Euroopa Liit suudab oma Balkani piiri lähiajal tugevdada, siis pagulaste suunamine Venemaa-EL-i piiritsooni on tõenäoline,“ ütles Vabaerakonna esimees Herkel.

Tema arvates peab valitsus esitlema avalikkusele kriisiohjamise plaani Norra või Soome stsenaariumi kordumise juhuks Eesti-Vene piiril ning planeerima selleks lisavahendeid ja ametnike kõrval ka vabatahtlikke. „Norra-Vene piiril oli eelmise aasta lõpus asüülitaotlejaid üle 5000 ja see arv tekkis väga kiiresti paljuski tänu FSB aktiivsele tegevusele. Meie jaoks see oleks väga raske. Ootame valitsuselt toimivat kriisiohjamise kava ning selgesõnalist lubadust, et meie piir peab ning Kremli provokatsioone tõrjutakse. Idapiiri turvamine ja seadusliku piiriületuse tagamine on Eesti Vabariigi eksistentsi küsimus,“ rõhutas Andres Herkel.

„Surve piirile võib mõjutada ka sisepoliitilist elu. Seetõttu ongi oluline, et avalikkus saaks valitsuselt kogu vajaliku info ohtudest ning musta stsenaariumi realiseerimisel saaks säilitada ühiskonna rahuliku toimimise. Suvel juba tegi valitsus vigu pagulaksriisi kommunikeerimisel, selle tulemuseks on usalduse defitsiit ning närvilisus,“ lõpetas ta.