„Halduskogu peab olema vajadusel kriitiline linna ja linnaosavalitsuse suhtes, kuid seda mitte põhjendamatult ning oskama ka koos asju ajada,“ rõhutas Pihl, et eduks tuleb saavutada erakonnaülene omavaheline koostöö. „Suure poliitika võiks väikeses halduskogus kõrvale jätta,“ leidis ta.

Oma eesmärgiks halduskogu esimehena nimetas ta ka seismist kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmise eest Pirital. „Haridusteemad on olnud ja on jätkuvalt tuulte keerises riigi hariduspoliitika tõttu, kuid peab mõistma, et hea kodulähedane kool on vajalik mitte ainult noortele õppuritele, vaid tervele kogukonnale.“

Halduskogu senisele esimehele Barbi Pilvrele (SDE) esitati esmaspäevasel halduskogu koosolekul umbusaldusavaldus, mida täna arutati. Esimehe tagasikutsumist toetas seitse liiget. Umbusalduse sisse andnud halduskogu liige ja linnavolinik Kaja Laanmäe põhjendas Pilvre tagasikutsumist muu hulgas koostöö ja pikaajalise plaani puudumisega ning eksimustega, mis kokkuvõttes vähendasid koosolekute kvaliteeti ja halduskogu rolli linnaosas. „Olime usalduse senisesse esimehesse ja tema tööstiili kaotanud,“ tõdes Laanmäe.

13-liikmelisse Pirita halduskogusse kuuluvad volinikud Keskerakonnast, Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Isamaa ja Res Publica Liidust, Reformierakonnast ja üks erakonnatu. Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica halduskogu liikmeid koosolekul ei olnud.

Barbi Pilvre: umbusaldus on seotud Kristiine linnaosas toimunud võimupöördega

Barbi Pilvre pidas halduskogu koosolekul kõne, siin see täismahus.

"Täna oli Pirita halduskogu erakorralise koosoleku päevakorras punkt, millega kuus keskerakonda esindavat Pirita halduskogu liiget tegid ettepaneku avaldada mulle kui HK esimehele umbusaldust.

Umbusaldusavaldus on seotud Kristiine linnaosas toimunud võimupöördega, kus keskerakonda esindava Vladimir Velmani asemel valiti esimeheks SDE liige Maris Sild.

Minu vastu hääletas ka SDE endine esimees Jüri Pihl, kes valiti keskerakondlaste häältega uueks Pirita halduskogu esimeheks. Palju edu talle uues ametis!

Kinnisvaraarendused on Pirital põhiline poliitiline teema

Olen Pirita halduskogu juhtinud aastast 2009 oma parima äranägemise järgi. Olen oma tegevuses lähtunud alati avalikest ja mitte parteipoliitilistest huvidest, sest poliitikasse jõudsin kodanikuühiskonna, ennekõike Pirita Seltsi tegevuse kaudu.

Olen alati seadnud esiplaanile piritalaste huvid ja suhtunud kriitiliselt kitsastest erahuvidest lähtuvatesse plaanidesse. Arvan ka, et suurtes, piritalaste elu mõjutavates küsimustes, nagu haridus või olulisemad kinnisvaraarendused, oleme Pirita halduskogus suutnud vältida parteipoliitilistest huvidest lähtuvat otsustamist ja arutanud küsimusi sisulistest kriteeriumidest lähtuvalt.

Kahju, et keskerakondlikud halduskogu liikmed koostöös linnaosavalitsusega soovivad teistsugust tööstiili ja soovivad muuta halduskogu täiesti formaalseks üksuseks, mis on täielikult keskerakondliku linnavõimu kontrolli all ja kus lõpeb üldse igasugune küsimuste esitamine.

Tean, et keskerakondlastele ei meeldi, et olen olnud kriitiline mitme nende parteile kasuliku, ent lõpuni läbimõtlemata kinnisvaraarenduse suhtes ennekõike Pirita rannaalal. Kinnisvaraarendused on Pirital põhiline poliitiline teema, kus olen püüdnud lähtuda avalikest huvidest, et säilitada mõistlikul määral Pirita ajaloolist inimkeskset mastaapi. Samas olen HK tööd juhtides vajalikuks pidanud olla dialoogis kinnisvaraarendajatega, mõistes eraomaniku õigustatud ootusi ja aru saades sellest, et ilma arendajateta Pirita elu hääbuks.

Kindlasti ei ole ma oma tegevuses lähtunud parteikassa täitmise vajadustest kinnisvaraarendajate abil, vastupidiselt mõnele teisele erakonnale.

Pirital raisatakse raha parteipoliitilise reklaamväljaande peale

Pirita kui elukeskkonna arenguga oleme halduskogus tegelnud pidevalt, olgu see siis liiklus- või transpordikorraldus, heakorra küsimused.

Keskerakondlikku linnaosavalitsust on arusaadavalt seganud, et ajakirjaniku ja ajakirjandusõppejõuna olen olnud kriitiline Pirita ajalehe professionaalse taseme suhtes. Tuletan siis taas meelde, et kahjuks raisatakse linna raha Pirital jätkuvalt parteipoliitilise reklaamväljaande peale, mis avaldab infot valikuliselt, vaid linnavõimule soodsas valguses ega võta üles ühtki konfliktsemat teemat (koolide areng, kinnisvaraarendused, lasteaedade olukord). Lisaks keeldub linnaosaleht avaldamast opositsiooni kuuluva halduskogu esimehe seisukohti, need kas „ei mahu“ vms.

Alusetu on süüdistus, et HK ei lähtu oma tegevuses piritalaste huvidest. Halduskogu koosolekud on olnud avatud, saadan informatsiooni nende päevakorra kohta Pirital tegutsevatele seltsidele regulaarselt juba aastaid ja nende kaudu jõuab info Pirita arengust huvituvate inimesteni. Saan aru, et koosolekute avatus on olnud linnaosavalitsusele probleemiks, on olnud kartus, et HK koosolekud muutuvad mingiteks „rahvakoosolekuteks“ (eelmise Pirita linnaosavanema Tiit Teriku väljend), kust järsku imbub välja info linnavõimude tegevuse kohta.

Halduskogu on pidevalt kohtunud Pirita seltsitegelastega ja meenutan, et Pirita seltside esindajad said HK komisjonide liikmeteks kutsutud just 2009 HK koosseisu moodustamise käigus, keskerakonna vastupanust hoolimata. Seltside esindajad tegutsevad HK komisjonide koosseisus siiani.

Keskerakordlik linnavalitsus on selle poolt, et valitsemine oleks võimalikult kinnine

Mulle on HK esimehena pidevalt pakkunud huvi ka Pirita hariduselu, koolide ja lasteaedade areng, kultuuri- ja spordielu ning sellest lähtuvalt olen ette valmistanud HK koosolekuid.

Halduskogus on käinud infot jagamas ja muresid ära kuulamas Tallinna linna ametite esindajad, ennekõike linnaplaneerimisamet, viimati ka transpordiameti esindaja, kui teemaks oli liiklusohutus. Seoses Merivälja 33 arendusega esitati HK initsiatiivil paar nädalat tagasi volikogus arupärimine terviseametile. Teemärgistuse ja liiklusmärkide teemal on HKs käinud kommunaalameti esindaja. Seoses Pirita spordirajatistega on meile infot jagamas käinud spordi- ja noorsooameti juhataja.

Oleme regulaarselt kohtunud ka haridusameti esindajatega, teemaks Pirita haridusasutused.
Oleme kohtunud Pirita MG juhtkonnaga, ka lasteaia juhatajatega, et olla kursis nende probleemidega ja arenguvajadustega. Pirita spordielu toetuseks kohtusime Pirita TOP Tenniseklubi juhtkonnaga, mis jäi Tallinna linna poolt heaks kiidetud kinnisvara arendusele eelmisel suvel jalgu ja likvideeriti.

Halduskogu esimehena olen ma püüdnud säilitada konstruktiivset joont ka suhtlemises linnaosavanematega, nii Tiit Terikuga kui Tõnis Mölderiga. Kahjuks on viimatinimetatud noore juhi sooviks olnud dialoogi asemel igal võimalusel konflikti otsida. Suhtlus algab väikestest asjadest, olgu siis ligipääs juba nimetatud Pirita ajalehes avaldamisele või kasvõi kutsest linnaosa jõulupeole või vabariigi aastapäeva üritusele Estonia Kontserdisaalis, kuhu halduskogu uue juhi ajal enam kutseid ei saa. Saan aru, et kinnise, parteiliselt truu ringi hoidmine linnajuhtimises on omaette eesmärk. Pean mainima, et eelmine linnaosavanem Tiit Terik oli sellistes lastetuba demonstreerivates küsimustes parema stiilitundega. Aga loodan, et noor juht õpib aja jooksul ka viisakalt käituma, sest ainult kuuleka parteisõdurina käitudes poliitikat teha ei saa.

Saan aru, et keskerakondlik linnavalitsus ja halduskogu keskerakondlastest liikmed on täna selle poolt, et linna valitsemine oleks võimalikult kinnine, et otsused võetaks vastu kitsas, ühe partei poolt kontrollitud ringis. Saan ka väga hästi aru, et minu tegevus on olnud selle eesmärgi poole liikumisel takistuseks."