Kuigi Euroopas valitseva kriisi taustal on meile saabuvad seitse inimest piisk meres, oleme olnud seaduste muutmisel, valiku- ja elamiskriteeriumite kehtestamisel aktiivsed. Riigikogu ning vastutavate ametkondade esindajad nii sisejulgeoleku kui ka sotsiaalvallas on pagulasteemaga möödunud suvest alates väga põhjalikult tegelenud.

Eesti sai möödunud nädalal endale kindla pagulasreeglistiku, mis määrab kindlaks põgenike õigused ja kohustused ning kindlustab nende võimalikult sujuva kohanemise Eesti ühiskonnas. Möödunud sügisel IRL-i poolt esitatud seadusemuudatused, mis veel sügisel tundusid radikaalsed, tunduvad täna igati mõistlikud ja kindlustunnet suurendavad. Möödunud nädalal riigikogus vastu võetud välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seadusemuudatuste hääletusel näitasid riigikogu liikmed üles väikeste eranditega harvanähtavat üksmeelt ning andsid Eestisse saabujatele väga kindla reeglistiku, õigused ja kohustused.

Suures osas tänu IRL-i ja meie eelkäijate konservatiivsele sisserändepoliitikale ei pea me täna rääkima Eestis pagulasprobleemist kui murest, millele pole lahendust, vaid saame astuda läbimõeldud samme.

Seadusemuudatused aitavad kindlustada, et nii Eesti elanikel kui ka saabujatel on ühesugune arusaam, mida sisserändajatelt oodatakse ning kuidas nad elama hakkavad - eesti keele õpe ja kohanemisprogramm on neist olulisemaid, samuti lõimumisvõimalus- ja kohustus. Saabujatel on õigus saada sotsiaaltoetusi, kuid need on sama suured kui kohalikele inimestele antav tugi, mitte suuremad.

Põgenikekriisile Euroopas ei ole kiiret lahendust, peame arvestama, et lähikuudel- ja aastatel suureneb põgenike surve Euroopale veelgi.
Nende liikmesriikide vahel jagamiseks otsitakse uusi võimalusi, seepärast on oluline, et meil on kindlalt paika pandud reeglistik ning lisaks valitsusele peavad ka rahva valitud saadikud riigikogus andma loa, kas ja kui palju sõjapõgenikke võib Eesti vastu võtta.

Sõjakoleduste eest põgenevad inimesed vajavad abi – nende aitamine on inimlik ja kristlik. On õiglane ja mõistlik, et keerulises olukorras on riik kehtestanud reeglid, mida nii abi vajajad kui ka andjad peavad järgima.