Vaher: Tallinnasse tuleks asutada Maailma Kommunismikuritegude Muuseum
Vaher tõdeb, et paar päeva tagasi avalikustati, et Okupatsioonide Muuseum tahab lõpuks võtta Pagari tänava keldrid kasutusele ekspositsiooniruumina, et meenutada seal toime pandud inimsusevastseid õudusid.
"See on väärt tegu, kuid siiski vähese ambitsiooniga. Ambitsioonitus ei vii meid edasi. Kui me tahame jõuda järeltulevate põlvede ja ka turistideni, siis peame seda tegema sõnumiga, mis kõnetaks võimalikult paljusid – selleks on kommunismi kui ühe laastavaima ideoloogia olemuse ja tegude näitamine nii minevikus kui tänapäeval. Kommunism pole maailmast kuhugi kadunud. Sõnumi edastamiseks sobiks põhihoonena hästi tänane Okupatsioonide Muuseum, mida filiaalina täiendaks Pagari tänava keldrid (nn KGB-maja), kus saab ehedalt näidata kommunistliku ideoloogia poolt Eestis toime pandud kuritegusid. Maailma Kommunismikuritegude Muuseumil on aga selgelt potentsiaali nii nende kui suuremate sihtgruppide köitmiseks," leiab Vaher.
Maailma kommunismikuritegude muuseumi loomine Tallinna oleks Vaheri arvates tugev sõnum kogu kontinendil. Mõnede lähiriikide pealinnades on küll loodud konkreetsele riigile keskendunud genotsiidimuuseume, kuid kusagil ei käsitleta ülevaatlikult kommunismi kordasaadetut kogu maailmas.
"Senise Okupatsioonide Muuseumi ümber kujundamine ja selles kaasaegsete tehniliste vahenditega maailma kommunismikuritegude eksponeerimine puudutaks paljude rahvaste esindajaid, kes on ise selle ideoloogia õudusi läbi elanud. Tallinna külastades ei jätaks see muuseum neid kunagi külmaks", lisas saadik.
"On selge, et läänemaailma senine leige suhtumine kommunismi on olnud võimalik eelkõige teadmatuse või sügava asjatundmatuse tõttu. Meil on võimalus ja kohustus aidata kaasa, et seda teadmatust ja juba ka unustust vähendada. Nimetatud idee elluviimiseks tuleb näha vaeva ja eraldada ka rahalisi vahendeid, kuid see töö on möödapääsmatu – sest mitmetes kohtades sirguvad juba uued Leninid, Stalinid, Ched ja Maod. Paljudes riikides võiks meie samm algatada ka sisemiselt vajaliku debati mineviku selgeksrääkimiseks, ilma selleta kasvavad järeltulevad põlved viltuse väärtuspildiga," arvab Vaher.