Molenbeekis pakub Islamiriik kiiret teed nullist kangelaseks
Levitt kirjutab, et viibis Belgias juhuslikult vaid mõni päev enne Brüsseli terrorirünnakuid ning kohtus seal kõrgetasemeliste terrorismivastase võitluse, luure- ja korrakaitseametnike ning kohaliku võimu esindajatega Molenbeeki omavalitsuses, mida isegi kohalik linnapea Françoise Schepmans nimetab „vägivalla kasvulavaks“.
Levitti sõnul on probleem selles, et Molenbeek on nagu teine maailm, teine kultuur läänemaailma südames. Vaid kaheksa Brüsseli 114 imaamist räägib kohalikke keeli. Moslemienamusega umbes 100 000 elanikuga omavalitsus on riigis vaesuselt teine ja ka rahvastiku nooruselt teine. Seal on suur tööpuudus ja kõrge kuritegevuse tase ning aastas vahetub kümme protsenti elanikkonnast. Mõnedel andmetel on ligi kolmandik Molenbeeki elanikest töötud.
Levitti sõnul pole üllatav, et Molenbeekist on saanud pea ideaalne koht uute liikmete värbamiseks Islamiriigile, ning Belgiast on pärit kõige suurem arv Süüriasse ja Iraaki (hiljuti ka Liibüasse) Islamiriigi eest sõdima läinud võitlejaid elaniku kohta. Enamik neist on Belgia siseministri Jan Jamboni andmetel pärit Brüsselist ja eriti Molenbeekist. Belgia peaministri Charles Micheli sõnul on peaaegu alati seos Molenbeekiga. Erandiks polnud ka eelmise nädala pommiplahvatused.
Värbajad pakuvad purunenud peredest pärit noorukitele perekonnatunnet, kirjutab Levitt. Kuulutakse inimeste hulka, kes tunnevad end ühiskonnas hääleõiguseta jäetuna, saadakse tuge inimestelt, kes tunnevad end diskrimineerituna. „Tegelikult ei kuulu sa siia. Sind ei taheta siia. Sa ei saa siin elada. Sa ei saa siin tööd.“ Alles siis tuleb Levitti sõnul religioosne äärmuslik osa: „Ilmselgelt ei peaks sa elama uskmatute hulgas.“
Islamiriik pakub kiiret teed nullist kangelaseks, kirjutab Levitt.
Kui lisada gangsterikultuur, on tulemuseks tuleohtlik segu. Levitt märgib, et Molenbeeki-sugustest getostunud piirkondades on tänased kurjategijad homsed terroristid. „Need tüübid pole stereotüüpilised islamistid. Nad mängivad hasartmänge, joovad ja tarvitavad narkootikume. Nad on naistemehed, kannavad Armanit, moodsaid soenguid. Ja nad elavad kuritegevusest,“ tsiteerib Levitt Pro Publica artiklit. Ikka ja jälle selgub, et kohalik politsei oli kahtlusalustega tuttav, aga vaid pisivarastena.
Belgia ametnikud rõhutavad, et religioosse äärmusluse kiht on väga õhuke. Kahtlusalused kipuvad olema peamiselt kurjategijad, keda tõmbab ligi miski, mis annab neile identiteedi ja kõikvõimsuse tunde. Islamiriigi idee radikaliseerib neid rohkem kui islam. „Salafism (radikaalne islamistlik ideoloogia – toim.) on Belgias peavool,“ ütlesid mitmed ametnikud Levittile.
