EV100 nädalat: Sõda rahva ja riigi vabaduse nimel

Eestlaste sõjalised võimed ja eneseusk kasvasid Vabadussõja kulgedes. Visadusega sunniti taganema nii Punaarmee kui ka Landeswehr.

1918. aasta novembris Narvas Punaväe pealetungiga alanud Vabadussõda oli uue aasta alguseks nii palju laienenud, et vaenlased olid jõudnud Tallinna alla. Aasta esimestel päevadel toimus vabaduse kätte võitmise sõjas pööre ja eestlased alustasid vägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri juhtimisel vastupealetungi. Sellest, kuidas eestlaste võitlusvaim alles tärganud oma riigi najal kasvas, rääkis Eesti Päevalehega Eesti sõjamuuseumi Vabadussõja ajaloo teadur Lauri Vahtre.

Ega Eestis kohe võõra sissetungi alguses võitlusvalmidust ei olnudki. Võitlustahe tekkis sõja käigus, paralleelselt Eesti riigiga. Oli seltskond idealistlike veendumustega inimesi, kas vanema põlvkonna inimesed nagu laevakapten Johan Pitka või nooremad nagu leitnant Julius Kuperjanov, kes oli ametilt hoopis kooliõpetaja. Ja muidugi noorsõdurid otse koolipingist, kes vabatahtlikult või mobilisatsiooni käigus sõjaväega liitusid. Ehkki Eesti üksused alguses taganesid, kees tagalas energiline organiseerimistöö ja tahtekindlus vastu hakata tugevnes.